Küpros

Küpros Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse.

Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik.

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Kliima

Kliima on vahemereline – mahedate, niiskete talvede (10–13 °C) ja palavate, kuivade suvedega (26–29 °C).

[redigeeri] Pinnamood

Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp seal on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.

Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad.

[redigeeri] Taimestik

17% saarest on kaetud metsadega. Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemsed.

[redigeeri] Loomastik

Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon.

[redigeeri] Loodusvarad

Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, betoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärsel kogusel. Küprose veevarud on napid.

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Etniline koosseis

Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris:

78% Küprose kreeklased
18% Küprose türklased
4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat.

Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda.

[redigeeri] Keeled

Riigi ametlikeks keelteks on kreeka ja türgi keel. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt.

[redigeeri] Religioon

Küprose kreeklased on põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. Armeenlased kuuluvad Armeenia Apostlikku Kirikusse. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid).

[redigeeri] Asustus

Suuremad linnad:

Nikosia (Lefkosía) (200 700 elanikku)
Limassol (Lemesós) (144 500)
Larnaca (Lárnaka) (48 900)
Paphos (Páfos) (31 700)
Aradíppou (12 000)
Paralímni (11 600)

[redigeeri] Majandus

Rahaühik on alates 2008. aastast euro, enne seda oli see nael (CYP). 29. aprillil 2005 liitus Küprose nael vahetuskursimehhanismiga ERM II. Peeti kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist pluss-miinus 15%.

Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik.

2000.–2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %.

Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad.

[redigeeri] Vaata ka

Põhja-Küprose Türgi Vabariik

Euroopa Liit (EL)
Austria \| Belgia \| Bulgaaria \| Eesti \| Hispaania \| Holland \| Iirimaa \| Itaalia \| Kreeka \| Küpros \| Leedu \| Luksemburg \| Läti \| Malta \| Poola \| Portugal \| Prantsusmaa \| Rootsi \| Rumeenia \| Saksamaa \| Slovakkia \| Sloveenia \| Soome \| Suurbritannia \| Taani \| Tšehhi \| Ungari

Rahvaste Ühendus

Aasia maad
Iseseisvad riigid: Afganistan \| Araabia Ühendemiraadid \| Armeenia \| Aserbaidžaan \| Bahrein \| Bangladesh \| Bhutan \| Birma \| Brunei \| Egiptus¹ \| Filipiinid \| Gruusia \| Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga \| Ida-Timor \| Iisrael \| India \| Indoneesia \| Iraak \| Iraan \| Jaapan \| Jeemen \| Jordaania \| Kambodža \| Kasahstan² \| Katar \| Kuveit \| Kõrgõzstan \| Küpros \| Laos \| Liibanon \| Lõuna-Korea \| Malaisia \| Maldiivid \| Mongoolia \| Nepal \| Omaan \| Pakistan \| Palestiina \| Põhja-Korea \| Saudi Araabia \| Sri Lanka \| Süüria \| Tadžikistan \| Tai \| Türgi² \| Türkmenistan \| Usbekistan \| Venemaa² \| Vietnam
¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas
²Riigi osa asub Euroopas
Sõltuvad alad:
Okupeeritud alad: Gaza tsoon \| Jordani Läänekallas \| Golani kõrgendikud \| Tiibet
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia \| Lõuna-Osseetia \| Mägi-Karabahh \| Põhja-Küpros\| Taiwan
Aafrika maad \| Aasia maad \| Austraalia ja Okeaania maad \| Ameerika maad \| Euroopa maad

See also ebooksgratis.com: no banners, no cookies, totally FREE.