Tadžikistan
Allikas: Vikipeedia
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
| Tadžikistani Vabariik
tadžiki Ҷумҳурии Тоҷикистон
(Džumhurii Todžikiston) {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | |||||
| Pealinn | Dušanbe | ||||
| Pindala | 143 100 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | tadžiki | ||||
| Rahvaarv | 6 863 800 (2003) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 47,9 in/km² | ||||
| Riigikord | |||||
| President | Emomalii Rahmon | ||||
| Peaminister | Akil Akilov | ||||
| Iseseisvus | 9. september 1991 | ||||
| SKT | 8,802 milj USD (2005) | ||||
| elaniku kohta | 1388 (2005) | ||||
| Rahaühik | somon (TJS) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +5 | ||||
| Tippdomeen | .tj | ||||
| ROK-i kood | TJK | ||||
| Telefonikood | 992 | ||||
Tadžikistan on riik Kesk-Aasias. Piirneb Hiina, Kõrgõzstani, Usbekistani ja Afganistaniga. Väljapääsu merele Tadžikistanil ei ole.
Tadžikistanil on kaks väikest eksklaavi, mis on ümbritsetud Kõrgõzstani territooriumist.
Sisukord |
[redigeeri] Haldusjaotus
Tadžikistan jaguneb neljaks administratiivseks piirkonnaks — kaheks vilajetiks (vilojat), üheks autonoomseks vilajetiks (vilojat muhtor), ning vabariikliku alluvusega rajoonideks (keskusega Dušanbes).
[redigeeri] Vilajetid
- Hatloni vilajett (kaardil numbriga 3)
- Sugdi vilajett (kaardil numbriga 1)
[redigeeri] Autonoomne vilajett
- Mägi-Badahšan (kaardil numbriga 4)
[redigeeri] Vabariikliku alluvusega rajoonid
Tadžikistani koosseisu kuulub lisaks vilajettidele ka 13 vabariikliku alluvusega rajooni ja 5 vabariikliku alluvusega linna.
Nende ala on kaardil tähistatud numbriga 2.
[redigeeri] Majandus
Tadžikistan on endise Nõukogude Liidu ja Kesk-aasia vaeseim riik. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2005. aastal 1388 USA dollarit, millega riik on maailmas 159 kohal. Sisemajanduse kogutoodang kokku oli samal aastal 8,802 miljardit USA dollarit.
Riigi peamisteks ekspordiartikliteks on puuvill ja alumiinium. Ekspordiartiklite vähesuse tõttu on majandus väga haavatav. Siiski on riigi majandus peale kodusõja lõppu 2001. aastal kiiresti kasvanud. Keskmine majanduskasv oli aastatel 2000-2004 9,6 protsenti aastas, mis on tunduvalt rohkem, kui teistel Kesk-Aasia maadel.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislink
| Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) |  |
|---|---|
|
Armeenia | Aserbaidžaan | Gruusia | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Ukraina | Usbekistan | Valgevene | Venemaa |
|
| Türkmenistanil on assotsieerunud vaatleja staatus | |
| Aasia maad |
|---|
|
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam |
| ¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas |
| ²Riigi osa asub Euroopas |
| Sõltuvad alad: |
| Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud | Tiibet |
| Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan |
| Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |
