Lõuna-Korea

Allikas: Vikipeedia

대한민국 / 大韓民國
Daehan Min-geuk
Korea Vabariik

Lõuna-Korea lipp Lõuna-Korea vapp
Keel	korea
Pealinn	Seoul
President	Lee Myung-bak
Peaministri kohusetäitja	Han Seung-soo
Pindala	98 480 km²
Rahvaarv (2007) Rahvastiku tihedus	50 087 300 508,6 in/km²
Iseseisvus	13. august 1948
Rahaühik	vonn
Ajavöönd	maailmaaeg +9
Riigihümn	Aegukga
Üladomeen	.kr
Maakood	82

Korea Vabariik (eestikeelne mitteametlik nimetus Lõuna-Korea; korea keeles Daehan Min-geuk (대한 민국; 大韓民國)) (koreakeelne mitteametlik nimi on Hangeuk, 한국; 韓國) on riik Kaug-Idas, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa. Geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust. Maismaapiir (238 km) on Lõuna-Koreal ainult põhjast Põhja-Koreaga, koos millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi. Kagusse teisele poole Jaapani merd (Idamerd) ja Korea väina jääb Jaapan.

Sisukord 1 Üldist 1.1 Nimi 1.2 Suurus 1.3 Piirid 1.4 Ajavöönd 2 Loodus 2.1 Pinnamood 2.2 Kliima 2.3 Jõed 2.4 Järved 2.5 Mullad 2.6 Taimestik 2.7 Loomastik 2.8 Keskkonnaohud 3 Riik 3.1 Pealinn 3.2 Riigikord 3.3 Sümbolid ja tähised 3.3.1 Lõuna-Korea lipp 3.3.2 Lõuna-Korea vapp 3.3.3 Lõuna-Korea hümn 3.3.4 Üladomeen 3.3.5 Maakood 3.3.6 Autode tunnus 3.4 Rahvuspüha 3.5 Haldusjaotus 3.6 Vaata ka 4 Rahvastik 4.1 Demograafilised näitajad 4.2 Rahvad 4.3 Religioon 5 Majandus 5.1 Põllumajandus 5.2 Maavarad 5.3 Väliskaubandus 5.3.1 Eksport 5.3.2 Import 5.4 Tööstus 5.5 Transport 5.6 Side 5.7 Riigieelarve 5.8 Rahaühik 6 Ajakirjandus 7 Haridus 8 Sõjavägi 9 Saatkonnad 10 Ajaloo lühikokkuvõte 11 Lähiajaloo kokkuvõte 12 Välislingid

[redigeeri] Üldist

[redigeeri] Nimi

Riigi koreakeelne nimi tähendab 'Suur Hani Vabariik' ning selle aluseks on võetud Korea ametlik nimi 1890. aastatest Jaapani okupatsioonini Koreas Daehan Jeguk (대한 제국; 大韓帝國; 'Suur Hani Impeerium'). Lõuna-Koread nimetatakse riigis endas tavaliselt Namhan (남한; 南韓; 'Lõuna-Han') ja Põhja-Koreas Namchosŏn (남조선; 南朝鮮; 'Lõuna-Chosŏn' (McCune-Reischaueri transkriptsioon)/ 'Lõuna-Joseon' (Korea uus omaladina)).

[redigeeri] Suurus

Lõuna-Korea pindala on 98 480 ruutkilomeetrit, millest maismaad 98 190 ja vett 290 ruutkilomeetrit.

[redigeeri] Piirid

Lõuna-Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga.

[redigeeri] Ajavöönd

maailmaaeg +9h

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood

[redigeeri] Kliima

[redigeeri] Jõed

[redigeeri] Järved

[redigeeri] Mullad

[redigeeri] Taimestik

[redigeeri] Loomastik

[redigeeri] Keskkonnaohud

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Pealinn

Pealinn on Seoul (서울), mille kaugus Tallinnast linnulennul on 7129 km.

Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. Ehituse alustamist planeeritakse 2007. aastale ja lõpetamist 2030. aastale. Ehitus läheb maksma 45 miljardit USA dollarit.

Riigivõimuasutuste üleviimine ei alga enne 2012. aastat. Uude linna viiakse üle valitsusasutused, võib-olla ka parlament ja ülemkohus.

[redigeeri] Riigikord

Lõuna-Korea on vabariik (Korea Vabariik).

[redigeeri] Sümbolid ja tähised

[redigeeri] Lõuna-Korea lipp

[redigeeri] Lõuna-Korea vapp

[redigeeri] Lõuna-Korea hümn

Aegukga

[redigeeri] Üladomeen

[redigeeri] Maakood

[redigeeri] Autode tunnus

[redigeeri] Rahvuspüha

15. august (1945) on Vabastuspäev.

[redigeeri] Haldusjaotus

Lõuna-Korea suuremateks haldusüksusteks on provintsid (ainsuses 도; do) ja provintsi õigusega linnad (ainsuses 광역시; gwangyok-si). Mõlemad jagunevad omakorda gun 'ideks (ainsuses 군; gun) ja eup 'ideks (ainsuses 읍; eup), mis on linnadest väiksemad haldusüksused. Linnad koosnevad linnaosadest ehk dong 'idest (ainsuses 동; dong).

Lõuna-Korea haldusüksused

[redigeeri] Vaata ka

• Lõuna-Korea riigipeade loend
• Lõuna-Korea valitsusjuhtide loend
• Lõuna-Korea välisministrite loend

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Demograafilised näitajad

Rahvaarv oli 2003. aastal 48 289 037. 2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri. Sellega on Lõuna-Korea maailma riikide seas 24. kohal Itaalia ja Ukraina vahel.

Keskmine eluiga on 77,23 aastat.

[redigeeri] Rahvad

Lõuna-Korea on üherahvuseline riik. Peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast.

[redigeeri] Religioon

Kristlasi on 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%.

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Põllumajandus

[redigeeri] Maavarad

[redigeeri] Väliskaubandus

[redigeeri] Eksport

Lõuna-Korea 5 tähtsamat eksportartiklit (2001) on:

1. Autod: ekspordimaht 12,029 miljonit USA dollarit; sellest 50% USA-sse ja 5% Kanadasse
2. Elektroonikaseadmed: 11,239 miljonit USA dollarit; sellest USA-sse 20% ja Jaapanisse 15%
3. Laevad: 8,168 miljonit USA dollarit; sellest Panamasse 19% ja Saksamaale 12%
4. Naftasaadused: 7,737 miljonit USA dollarit; sellest Jaapanisee 40% ja Hiinasse 20%
5. Televisooniseadmed: 7,648 miljonit USA dollarit; sellest USA-sse 46% ja Hongkongi 10%

[redigeeri] Import

Lõuna-Korea 5 tähtsamat importartiklit (2001):

1. Toornafta: 21,368 miljonit USA dollarit; sealhulgas Saudi Araabiast 31% ja Araabia Ühendemiraatidest 16%
2. Elektroonika: 13,512 miljonit USA dollarit; sealhulgas USA-st 30% ja Jaapanist 20%
3. Maagaas: 5,237 miljonit USA dollarit; sealhulgas Katarist 26% ja Omaanist 19%
4. Naftasaadused: 4,650 miljonit USA dollarit; sealhulgas Araabia Ühendemiraatidest 20% ja Kuveidist 13%
5. Automaatika, optika: 3,040 miljonit USA dollarit; sealhulgas USA-st 21% ja Jaapanist 15 %

[redigeeri] Tööstus

[redigeeri] Transport

• Teed Lõuna-Koreas
• Lõuna-Korea kiirteed
• Autotransport Lõuna-Koreas
• Raudteetransport Lõuna-Koreas
• Veetransport Lõuna-Koreas

[redigeeri] Side

[redigeeri] Riigieelarve

Riigieelarve maht on 118,1 miljardit dollarit.

[redigeeri] Rahaühik

Rahaühik on Lõuna-Korea won (KRW) (훤). 1 USA dollar on 1251,09 woni (2002).

[redigeeri] Ajakirjandus

[redigeeri] Haridus

Korea koolides kestavad tunnid tööpäeviti tavaliselt kella üheksast hommikul kuni kella kolmeni. Laupäeval on tunnid kella kaheteistkümneni. Koolis käiakse aasta läbi, on vaid kaks kuuajalist vaheaega – üks suvel ja teine talvel.

Pärast koolipäeva lõppu lähevad mõned õpilased tunniks-paariks veel eraakadeemiasse (학원; hak'won), söövad siis kodus lõunat ning on pärast seda veel kella kümneni koolis. Nii valmistuvad nad kolledžisse sisseastumiseks vajalikuks lõpueksamiks (입학시험; iphak´siham). See raske test püütakse sooritada võimalikult hästi. Mii mõnedki ei pea pingele vastu ja katkestavad õpingud. Tuleb ette, et õpilased jäävad tunni ajal kurnatusest magama. Õpetajad ei näe selles probleemi, vaid omistavad lihtsalt õpilasele soovi eksamitel läbi kukkuda.

Üliõpilaste seas on väga populaarne olla kõrgkooli elus aktiivne. Tudengid on poliitilises küsimustes väga protestivalmis. Suurlinnades Seoulis, Busanis ja Daegus ei ole harulduseks suured tänavarahutused. Kõige rohkem protestitakse riigis viibivate USA vägede vastu. Igal laupäeval on avaliku korra politsei eriüksused tegutsemisvalmis.

[redigeeri] Sõjavägi

[redigeeri] Saatkonnad

[redigeeri] Ajaloo lühikokkuvõte

[redigeeri] Lähiajaloo kokkuvõte

• Korea lõhenemine

[redigeeri] Välislingid

• Lõuna-Korea ametlik infoportaal – korea.net
• Korea keel (Korea keeleni jõudmiseks valige vasakult Learn Korean. Sealt saate kuulata ja vaadata korea keele kirjutamist ja hääldamist. Tähestik on 5. õppetunnis.)

Aasia maad
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam
¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas
²Riigi osa asub Euroopas
Sõltuvad alad:
Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud | Tiibet
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad