Tiibet
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel ei ole Hiina RV Tiibeti autonoomse piirkonna kohta. |
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
http://maurus.htg.tartu.ee/~e2alo/china/hiinarefu.htm
Tiibet (tiibeti བོད་ (Pö, Wylie transliteratsioonis Bod); mongoli Түвд (Tüvd), hiina 西藏 (Xizang)) on piirkond Sise-Aasias, tiibetlaste kodumaa. Suurema osa Tiibetist hõlmab Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomne piirkond (pealinn Lhasa).
1913–1951 oli Tiibet iseseisev riik. Selle Hiina poolt annekteeritud riigi õigusliku järjepidevuse esindajaks peab end Tiibeti eksiilvalitsus, mis ei ole ametlikult ühegi riigi poolt tunnustatud.
Sisukord |
[redigeeri] Tiibeti piirid
Pindala on 2,47 miljonit km2, võrreldav Euroopa Liidu pindalaga. Keskmine kõrgus 4000 m üle merepinna, ulatus läänest-itta on 2400 ning põhjast-lõunasse 1000 km.
Koosneb kolmest piirkonnast: Ü-tsang, Amdo ja Kham.
Tiibet jaguneb Ü-Tsangi, Kami (Khami) ja Amdo piirkonnaks (Qamdo (Chamdo) on Kami piirkonna keskus).
1965. aastal loodud Hiina RV Tiibeti autonoomne piirkond tükeldas ajaloolise Tiibeti. Autonoomne piirkond hõlmab vaid Ü-Tsangi piirkonna ja Khami lääneosa; Khami idaosa ja Amdo ühendati teiste Hiina provintsidega. Kui hiinlased räägivad Tiibetist, siis peavad nad silmas vaid Tiibeti autonoomset piirkonda.Tiibetlaste endi jaoks tähendab Tiibet kõiki kolme piirkonda nendes piirides, mis kehtisid enne Hiina Rahvavabastusarmee sissetungi algust 1949. aastal.
Tiibeti Autonoomne Piirkond (edaspidi TAR) – 1,23 miljonit km2 – hõlmab vaid poole ajaloolisest ning etnilisest Tiibetist, nimelt Ü-tsangi maakonna, millega on liidetud osa Khamist ning millest samas on eraldatud osa põhja piirkonda ja ühendatud Hiina Xinjiangi provintsiga (Ida-Turkestan), osa Khamist on liidetud Hiina Yunnani ja Sichuani provintsidega. Amdo piirkond on muudetud omaette Hiina provintsiks nimega Qinghai, kust omakorda on osa eraldatud ja ühendatud Gansu provintsiga.
1/3 Tiibetist on asustamata, 1/5 -kku asustavad nomaadid. Peamine põllumajanduspiirkond on 1600 km pikkune org, mis ulatub Ülem-Induse orust läänes kuni Ülem- Brahmaputra oruni idas.
Tiibeti rahvaarvu hinnatakse umbes 13,7 miljonit, sellest 44,5% ehk 6,1 miljonit on tiibetlased ja 7,5 miljoni hiinlased. Pealinnas Lhasas elab 120 tuhat elanikku, neist ainult 42% on tiibetlased .Sissetulek ühe inimese kohta on 80 dollarit aastas (1990), arvatav eluiga on 40 aastat. ÜRO Arenguprogrammi Arenguindeks on 0,087, millega Tiibet asub Tshaadi ja Dzibouti vahel 153-ndal kohal maailmas. Valdav osa tiibetlastest on budistid, on säilinud aga ka budismieelne böni usund.
Tiibeti keel kuulub Tiibeti-Birma keelkonda. Kirjakeel pärineb VII sajandi algusest. Tiibeti kõnekeel jaguneb mitmeks dialektiks, millest Lhasa dialekti kasutatakse lingua franca´na.
Tiibetis on suured boksiidi, kroomi, vase, kulla, raua, hõbeda ja liitiumi varud,
Liitiumit arvatakse Tiibetis olevat pool maailma koguvarudest. Hiina Rahvavabariigi maavarudest asub Tiibetis 40%. Potentsiaalse hüdroenergia poolest on Tiibet maailmas kindlalt esikohal. Viimasel ajal on hakatud avastama ka naftat. Metsa all on umbes 13 miljonit hektarit (1985), kokku 3,6 miljonit kuupmeetrit.
[redigeeri] Iseseisvuspüüdluste alused
1913–1951 oli Tiibet de facto iseseisev riik, millel oli oma sõltumatu keskvalitsus, sõjavägi, raha ja maksusüsteem. Rahvasteliitu Tiibet ei kuulunud, eelistades ajada neutraalset ja isolatsionistlikku välispoliitikat ning arendada kahepoolseid suhteid naaberriikidega. Samadel põhjustel ei avaldanud Tiibet soovi astuda ÜRO liikmeks.
Hiina Rahvavabariigi propaganda, mis räägib Tiibeti ajaloolisest kuulumisest Hiina emamaa koosseisu, eelistab nimetatud perioodist mööda minna ja rõhutada valitud lõike varasemate sajandite ajaloost. Hiina Rahvavabariik peab seda ajajärku imperialistlikust agressioonist tingitud võimuvaakumiks. Nimelt olevat 1913. aasta iseseisvusdeklaratsioon Suurbritannia mahitus ja seega puudub Pekingi arvates juriidiline alus väidetel, nagu oleks Tiibet olnud sel perioodil iseseisev riik.[1]
[redigeeri] Tiibeti ajalugu
Arvatakse , et Tiibeti esimesed asukad saabusid Tiibetisse rohkem kui 2000aastat e.m.a. ida poolt. Pärimused räägivad, et sõjakad karjakasvatajad ühendas oma vahel 410 e.m.a. Indiast saabunud Nyatri tsenpo, kes pani alguse 41 kuninga dünastiale.
Esimesed kirjalikud ajaloo allikad (7-9 saj): “Mani bka’-‘bum”, “sBa-bzhed”, “bKa’-thang-sde-lnga”. Raidkirjad. Tun-huangi koobastempli käsikirjad (7-9 saj).
Esimest korda ajaloos mainitakse Tiibetit Ptolemaoise Geograafias nime all batai (βαται), Järgmisena mainivad teda hiinlased , kasutades nime fa.
Esimene Tiibeti kuningas gNya-‘khri-btsan-po (247 e Kr). Yar-lungi Seitsme taevalikku trooni kuningadünastia (u 250-100 e Kr).
Kahe sTeng dünastia kuninga valitsemisaeg (u 150 e Kr) - muutuste periood. Kuningas Gri-gum-btsan-po tapmine kuningliku tallmeistri Lo-ngam-i poolt, Lo-ngam-i troonihaaramine ja kukutamine, sPu-de-gung-rgyal-i võimuletulek. Võimuvõitlus hõimude vahel, religioossed ja sotsiaalsed muutused. Kultuuri ja tehnika areng. Kuninglike hauakambrite ehitamise algus.
Kuus Sa’i Legs (u 50 e. Kr.), kaheksa lDe (u 100 a) ja viis bTsan (u 300 a) kuningat ning nende ajastu.
Esimene Tiibeti kirjakeelne lähetus mahub 7 sajandisse kui kuningas Namri Löntsän (Gnam-ri-slon-rtsan) saatis saadiku Hiinasse.
Tiibeti ajalugu algab kindlustisest nimega Taktsé (Stag-rtse) Chingbas (Phying-ba) maakonnas Chonggyä (Phyongs-rgyas).
[redigeeri] Religioon
Levinuim usund on budismi haru Tiibeti budism.Seega on Tiibeti budismi ajalugu osa ka Tiibeti ajaloost
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- Interactive map of Tibet and Nepal
- History (Glossary)
- The East Tibet Website
- The Kingdom of Gu-ge, Western Tibet
- Tibetan and Himalayan Digital Library
- Important Dates
- Tibetan Calendar
- Tibet at a Glance
| Aasia maad |
|---|
|
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam |
| ¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas |
| ²Riigi osa asub Euroopas |
| Sõltuvad alad: |
| Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud | Tiibet |
| Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan |
| Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |
