Pindala
Allikas: Vikipeedia
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Saab rääkida kas pinna või selle osa pindalast matemaatikas, mida väljendab tavaliselt mittenegatiivne reaalarv, või füüsilise keha pinna või selle osa pindalast, mida mõõdetakse pindala mõõtühikuga (SI-süsteemis ruutmeeter). Väga sageli räägitakse mingi territooriumi pindalast.
Sisukord |
[redigeeri] Matemaatika
Pindala on funktsioon, mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast (näiteks hulknurkadele) vastavusse arvu (selle kujundi pindala), kusjuures on täidetud järgmised tingimused:
- kujundi pindala on mittenegatiivne;
- pindala on aditiivne funktsioon (hulknurkade puhul tähendab see, et kui kujund P∪Q koosneb kujunditest P ja Q, millel puuduvad ühised sisepunktid, siis kujundi P∪Q pindala võrdub kujundite P ja Q pindalade summaga;
- nihke korral pindala säilib;
- ühikruudu pindala võrdub 1.
Pindala mõiste laiendatakse kahemõõtmelistele pindadele kolmemõõtmelises ruumis, k-mõõtmelistele pindadele n-mõõtmelises eukleidilises ruumis või Riemanni ruumis (2≤k≤n), orienteeritud pindadele ja muudele objektidele.
Elementaargeomeetrias on mitmesuguste kujundite pindala arvutamiseks pindalavalemid. Keerukate kujundite pindala arvutamiseks kasutatakse integraalarvutust.
[redigeeri] Füüsika
Füüsikas on pindala füüsikaline suurus, mille mõõtühik SI-süsteemis on ruutmeeter.
[redigeeri] Geograafia
Geograafias kasutatakse sünonüümidena mõisteid pindala, territoorium ja maa-ala. Mõõtühikuks ruutkilomeeter (km2), harvem (nt maakasutuse juhul) hektar (ha) või ruutmeeter (m2).
[redigeeri] Vaata ka
- Pindalaühik
- Riikide loend pindala järgi