Vesi

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on keemilisest ainest; klassikalise elemendi kohta vaata artiklit Vesi (element).

---

Omadused

Üldist
Nimi	Vesi, divesinikmonooksiid
Joonis
Keemiline valem	H2O
Välimus	Läbipaistev, värvusetu vedelik
Füüsikalised omadused
Mass	18,01528 u (2,99151 · 10–26 kg (1 molekul))
Sulamis- temperatuur	273,15 K (0 °C)
Keemis- temperatuur	373,15 K (100°C)
Tihedus	1,0 · 103 kg/m3

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H₂O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.

Vesi on kõige levinum aine Maal{lisa viide}}. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H₂) ja süsinikoksiidi (CO).

Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri.

Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.

Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast.

[redigeeri] Vaata ka

• Hüdroloogia
• Hüdrosfäär
• Jää
• Lahus
• Mineraalvesi
• Raske vesi
• Vihm
• Veeringe
• Vee karedus

[redigeeri] Kirjandus

• Philip Ball, "A Biography of Water," 1999, PHOENIX
  
• Hergi Karik. 2006. "Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed". Tallinn

[redigeeri] Välislingid