Kreeka
Allikas: Vikipeedia
| Kreeka Vabariik
kreeka Ελληνική Δημοκρατία
Ellinikí Dimokratía {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Ýmnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele) |
||||
| Pealinn | Ateena | ||||
| Pindala | 131 940 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | kreeka | ||||
| Rahvaarv | 11 120 000 (2006) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 80,8 in/km² | ||||
| Riigikord | |||||
| President | Károlos Papoúlias | ||||
| Peaminister | Kóstas Karamanlís | ||||
| Iseseisvus | 25. märtsil 1821 | ||||
| SKT | |||||
| elaniku kohta | |||||
| Rahaühik | euro (EUR) | ||||
| Ajavöönd | Ida-Euroopa aeg | ||||
| Tippdomeen | .gr | ||||
| ROK-i kood | GRE | ||||
| Telefonikood | 30 | ||||
Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km.
Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit.
[redigeeri] Riik
Kreeka on vabariik.
Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon.
[redigeeri] Haldusjaotus
Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik.
- Atika
- Ida-Makedoonia ja Traakia
- Ípeiros
- Joonia saared
- Kesk-Kreeka
- Kesk-Makedoonia
- Kreeta
- Lõuna-Egeus
- Lääne-Kreeka
- Lääne-Makedoonia
- Peloponnesos
- Põhja-Egeus
- Tessaalia
[redigeeri] Rahvastik
Ametlikuks keeleks on kreeka keel.
Valitsevaks usuks on õigeusk.
[redigeeri] Vaata ka
- Kreeka riigipeade loend
- Vana-Kreeka
- Kolonelide diktatuur
- Kreeka kuninglik perekond
- Uuskreeka kirjandus
[redigeeri] Välislingid
| Euroopa Liit (EL) |  |
|---|---|
|
Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari |
|
| Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) | |
|---|---|
|
Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari |
|
| Euroopa maad |
|---|
|
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa² |
| Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard |
| Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria |
| ¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias ² suurem osa territooriumist Aasias |
| Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |
