Tšehhi
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib praegusest Euroopa riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Čechy (ajaloolises kontekstis Böömimaa)
| Tšehhi Vabariik
tšehhi Česká republika
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Kde domov můj | ||||
| Pealinn | Praha | ||||
| Pindala | 78 866 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | tšehhi | ||||
| Rahvaarv | 10 287 189 (31.12.2006) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 130 in/km² | ||||
| Riigikord | |||||
| President | Václav Klaus | ||||
| Peaminister | Mirek Topolánek | ||||
| Iseseisvus | Tšehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 |
||||
| SKT | 236,536 miljardit USD | ||||
| elaniku kohta | 25 436 USD | ||||
| Rahaühik | kroon (CZK) | ||||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||
| Tippdomeen | .cz | ||||
| ROK-i kood | CZE | ||||
| Telefonikood | 420 | ||||
Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse siiski nimekuju Česká republika) on riik Kesk-Euroopas. Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga. Väljapääsu meredele pole.
Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Hõlmab ajaloolised piirkonnad Čechy ja Morava ning osa Sileesiast (Tšehhi Sileesia).
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Lähemalt artiklis Tšehhi Vabariigi nimi
Tšehhi keeles on nimi Čechy tähistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Böömimaaks (ning mida on nimetatud Tšehhiaks), kui ka laiemat ala, mis enam-vähem vastab praeguse Tšehhi Vabariigi territooriumile. On tuntud puudust riigi ühemõttelisest lühinimest. Ametlikult on selleks Česko, kuid enamik Tšehhi inimesi väldib seda ning kasutab nimekuju Česká republika.
[redigeeri] Riik
[redigeeri] Haldusjaotus
Tšehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha):
- Hradec Králové maakond
- Karlovy Vary maakond
- Kesk-Tšehhi maakond
- Libereci maakond
- Lõuna-Morava maakond
- Lõuna-Tšehhi maakond
- Morava-Sileesia maakond
- Olomouci maakond
- Pardubice maakond
- Plzeňi maakond
- Praha
- Zlíni maakond
- Ústí maakond
- Vysočina maakond
[redigeeri] Poliitika
[redigeeri] Valimised
- 1990. aasta Tšehhi parlamendivalimised
- 1992. aasta Tšehhi parlamendivalimised
- 1996. aasta Tšehhi parlamendivalimised
- 1998. aasta Tšehhi parlamendivalimised
- 2002. aasta Tšehhi parlamendivalimised
- 2006. aasta Tšehhi parlamendivalimised
[redigeeri] Valitsused
Iseseisvuseelsed
- Petr Pitharti valitsus
- Václav Klausi esimene valitsus
Iseseisvusaegsed
- Václav Klausi esimene valitsus
- Václav Klausi teine valitsus
- Josef Tošovský valitsus
- Miloš Zemani valitsus
- Vladimír Špidla valitsus
- Stanislav Grossi valitsus
- Jiří Paroubeki valitsus
- Mirek Topoláneki esimene valitsus
- Mirel Topoláneki teine valitsus
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Religioon
Umbes 35% tšehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse.
Praeguse Tšehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad saabusid siia 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. Tšehhid ei tahtnud neid oma küladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava jõe äärde (Josevof). Juudid pidid sajandite vältel taluma palju tagakiusamisi. 1939. aastal kui Saksa väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Pärast sõda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku režiimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid täita, nii lahkusid paljud Tšehhoslovakkiast. Praegu on Tšehhis umbes 6000 juuti.
[redigeeri] Vaata ka
| Euroopa Liit (EL) |  |
|---|---|
|
Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari |
|
| Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) | |
|---|---|
|
Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari |
|
| Euroopa maad |
|---|
|
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa² |
| Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard |
| Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria |
| ¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias ² suurem osa territooriumist Aasias |
| Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |
