Fjodor Dostojevski

Allikas: Vikipeedia

Fjodor Dostojevski, 1872. (Vassili Perovi portree)

Fjodor Mihailovitš Dostojevski (vene keeles Фёдор Михайлович Достоевский; 11. november (vana kalendri järgi 30. oktoober) 1821 Moskva – 9. veebruar (vana kalendri järgi 28. jaanuar) 1881 Peterburi) oli Vene kirjanik, kes pärines põlisaadlist (Dostojevski perekonnanimi tuleneb Valgevenemaa Dostojevo küla nimest).

[redigeeri] Elukäik

Fjodor Dostojevski oli hariduselt insener. Lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli.

Aastast 1847 olid Dostojevskil sidemed Petraševski ringiga, mille tegevus kuulutati riigivastaseks. Dostojevskile määrati surmanuhtlus, mis hiljem asendati sunnitöö ja asumisele saatmisega. Armuandmine kuulutati välja pärast mahalaskmistseremoonia täitmist (ära jäi ainult käsklus "Tuld").

Aastad 1850–1854 veetis Dostojevski sunnitööl. Aastatel 1854–1859 oli ta väeteenistuses lihtsõdurina.

25. jaanuaril 1881 algas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust ja 28. jaanuari õhtul ta suri.

[redigeeri] Teosed

"Maria Stuart" (draama, 1840)
"Boriss Godunov" (draamad, 1841)
"Vaesed inimesed" (Бедные люди; 1844; eesti keeles 1964; tõlkija Aleksander Raid), "Teisik" (Двойник; eesti keeles 1982; tõlkija Aleksander Raid), "Härra Prohhartsin" (1846)
"Valged ööd" (1848; eesti keeles 1971; tõlkija Aleksander Raid)
"Nitotška Nezvanova" (1849)
"Alandatud ja solvatud" (Униженные и оскорбленные; 1861, eesti keeles 1939)
"Märkmeid surnud majast" (Записки из мертвого дома; 1861-1862, eesti keeles 1940)
"Talviseid märkmeid suvistest muljetest" (Зимние заметки о летних впечатлениях; 1863)
"Ülestähendusi põranda alt" (Записки из подполья; 1864; eesti keeles 1971, 2004; tõlkijad Andres Ehin, Lembe Hiedel)
"Kuritöö ja karistus" (Преступления и наказания; 1866; eesti keeles 1929, 1958, 1987; tõlkija A. H. Tammsaare)
"Mängur" (Игрок; 1866)
"Idioot" (Идиот; 1868; eesti keeles 1940, 1975, 2002; tõlkija Marta Sillaots)
"Kurjad vaimud" (Бесы; 1871-1872; eesti keeles 1940 (Sortsid), 1997; tõlkija Virve Krimm, värsid Harald Rajamets)
"Kirjaniku päevik" (1873)
"Nooruk" (Подросток; 1875, eesti keeles 1940)
"Kirjaniku päevik" (1876-1877)
"Vennad Karamazovid" (Братья Карамазовы; 1879-1880; eesti keeles 1939, 2001; tõlkija Aita (Justa) Kurfeldt)
"Kirjaniku päevik" (1880-1881)

[redigeeri] Dostojevski looming Eesti teatris

"Sortsid" (lavastaja Kalev Kudu "Projekt 2" Tartu Lasteteatris; esietendus 16. veebruaril 1998)
"Kuritöö ja karistus" (Tallinna Linnateater; lavastaja Elmo Nüganen; esietendus 19. arillil 1999)
"Idioot" (Vene Draamateater; lavastaja Juri Jerjomin; esietendus 25. veebruaril 2000)
"Alandatud ja solvatud" (Ugala; lavastaja Vjatšeslav Gvozdkov; esietendus 31. augustil 2001)
"Idioodid Dostojevski järgi" (põhineb romaanil "Idioot"; Teater NO99; lavastaja Aleksandr Pepeljajev; esietendus 3. aprillil 2005)
"Valged ööd" (Theatrum; lavastaja Lembit Peterson; esietendus 2. oktoobril 2006)
"Sortsid" (lavastaja Kalev Kudu Tartu Üliõpilasteatris; esietendus 14. detsembril 2006)

[redigeeri] Varia

Vene keeles avaldati aastatel 1972–1990 Dostojevski täielikud kogutud teosed 30 köites.
Eesti keeles avaldati aastatel 1939–1940 Dostojevski "Kogutud teosed" 15 köites.
1981. aastal ilmus eesti keeles raamat "Inimene on saladus" (LR nr. 27–33, valinud, tõlkinud ja kommenteerinud Peeter Torop, toimetanud Lembe Hiedel), mis sisaldab valimiku katkendeid kogu Dostojevski mitteilukirjanduslikust loomingust (artiklid, kirjavahetus, "Kirjaniku päevik").
2003. aastal ilmus eesti keeles kirjaniku teise naise Anna Dostojevskaja mälestusraamat Dostojevski elu viimasest veerandist "Elu Fjodor Dostojevski kõrval". Eesti keelde tõlkis Maret Kaik.

[redigeeri] Kirjandus

Oskar Urgart, "Dostojevski". Sari Suurmeeste elulood nr 33, EKS, Tartu 1936
A. H. Tammsaare, "Sissejuhatuseks" – Looming 1969, nr 8; ka Tammsaare Valitud artiklites (1976) ja Kogutud teoste 16. köites (1988, lk 619–648)
Zara Mints, "Inimese probleem F. Dostojevski loomingus" – Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 641–646
Stefan Zweig, "Kolm meistrit: Balzac, Dickens, Dostojevski". Saksa keelest tõlkinud Jaan Kross. Eesti Raamat, Tallinn 1985
Hermann Hesse, "Vennad Karamazovid ehk Euroopa allakäik" (essee). Tõlkinud Krista Läänemets - Looming 1995, nr 1, lk 92–101
Peeter Torop, "Kultuurimärgid". Ilmamaa, Tartu 2000