Habsburgid

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed. Dünastia meesliin suri välja 1740 keiser Karl VI-ga, kuid nimi säilis tänu Maria Theresia ja Lotringi hertsogi Franz Stephani abielule. Nende järglased lõid Habsburg-Lotringi dünastia, mille esindajad on Euroopa poliitikas tänapäevani.

Habsburgid olid:

• hiljemalt 10. sajandist Švaabimaa alade valitsejad (erinevate valduste krahvid),
• Austria valitsejad 1278–1918 (alates 1780 Habsburgid-Lotringid),
• Ungari ja Böömimaa kuningad 1437–1439, 1440–1457 ja 1526–1918,
• Kastiilia kuningad 1504–1506 ja 1516–1700
• kogu Hispaania kuningad 1516–1700,
• Madalmaade isandad 1482–1792 (alates 1780 Habsburgid-Lotringid; Põhja-Madalmaid ehk Hollandit valitsesid Habsburgid kuni 1581),
• Saksa-Rooma keisrid või Saksa kuningad 1273–1291, 1298–1308, 1326–1330 (ainult ametlikult) ja 1438–1740.
  

Habsburg-Lotringi dünastia oli Saksa-Rooma troonil 1765–1806 (kui nende hulka arvata ka Lotringi dünastiasse kuuluv Franz Stephan, siis alates 1745).

Sisukord 1 Dünastia ajaloost 2 Habsburgide soost Saksa kuningad ja Saksa-Rooma keisrid 3 Esimesed Habsburgid 4 Habsburgidest Austria valitsejad 4.1 Albrechti liin (Austria hertsogid) 4.2 Leopoldi liin (Steiermargi, Kärnteni ja Tirooli hertsogid) 4.3 Taasühendatud Austria valitsejad 5 Habsburgidest Burgundia hertsogid 6 Habsburgid Hispaania troonil 7 Habsburgid Böömimaa ja Ungari troonil 8 Vaata ka: 9 Välislingid

[redigeeri] Dünastia ajaloost

Habsburgide algne päritolu on teadmata, kuid neid on seostatud nii Merovingide kui ka Eticho suguvõsaga. Võimalik, et nad põlvnesid nimetust talupoeglikust suguvõsast, mis sidus end Eticho naisliiniga. Ajaloo areenile ilmusid Habsburgid 10. sajandil (siis tegutses esimene kindlalt teadaolev nende soo esindaja, Guntram Rikas), kuid Habsburgideks hakati neid kutsuma alles 12. sajandi algul (nimetasid end Habsburgi krahvideks). Nimi Habsburg tuleneb Habsburgi lossist ja tähendab "Hauka linnust" (algselt Habitschburg või Havitschburg). Habsburgide nime on kirjutatud ka Hapsburg, kuid üldtunnustatum on siiski Habsburg, mida kasutab ka praegune dünastia liider Otto von Habsburg.

Keskaja lõpus hakkasid Habsburgid "otsima" endale väärikamaid juuri (ja vahetasid oma senise vapilinnu, hauka välja tunduvalt esinduslikuma kotka vastu), väites, et nende vereliin ulatub otse Rooma keisriteni, mistõttu olevat ka iseenesestmõistetav, et nad Saksa-Rooma keisrid on. Sealt alates muutuski dünastia austavaks nimetuseks "Augustite dünastia", mille kasutamise lõpetas alles Esimene maailmasõda. Habsburgide mineviku suursugusemaks võltsimisega tegi otsa lahti Rudolf IV Rajaja (14. sajandi keskpaiku), kes leiutas ka ertshertsogi tiitli, kuid ellu rakendas selle "Rooma ajast pärineva" privileege andva hierarhianimetuse alles keiser Friedrich III (1415–93), kes 1453. aastal kõik Austrias valitsevad Habsburgid (ka iseenda) ertshertsogiteks nimetas.

Nagu inglise ajaloolane Taylor on osutanud, oli Habsburgide dünastial oma eksistentsi ajal täita mitmeid missioone. 16.–17. sajandil olid nendeks Türgi ekspansiooni peatamine ja vastureformatsiooni teostamine, 17. sajandil lisandus neile ka absolutismipüüdluskatse Saksamaal, mis lõppes aga ränga lüüasaamisega ja keisrivõimu maginaliseerumisega, 18. sajandi viimaste Habsburgide olulisimaks ülesandeks oli aga riigi lagunemise takistamine, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus. Viimane meessoost Habsburg, Karl VI, osutus osavaks ja paindlikuks valitsejaks, kelle ajal Austrias algas uus tõusuperiood. Paraku ei olnud tal meessoost pärijat ning ehkki tema tütar Maria Theresia oli enam kui oma isa vääriline, lõppes tollega ka Habsburgide dünastia.

Dünastia olulisemad esindajad olid:

• Rudolf von Habsburg (1219–1291), kes pani aluse Habsburgide võimule Austrias;
• Albrecht von Habsburg (1397–1439), kes ühendas esmakordselt (kuigi vaid paariks aastaks) dünastia võimu alla ka Ungari ja Böömimaa;
• Maximilian von Habsburg (1459–1519), kelle ajal muutus Austria Euroopa suurvõimuks;
• Karl V (1500–1558), kelle ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule;
• Felipe II (1527–1598), kelle ajal oli Hispaania Euroopa tugevaim riik;
• Karl VI (1685–1740), kes tagas oma Pragmaatilise Sanktsiooniga Austria suuriigistaatuse ka peale dünastia meesliini lõppemist ja
• Maria Theresia (1717–1780), kes oli üks tuntumaid valgustatud monarhe.

[redigeeri] Habsburgide soost Saksa kuningad ja Saksa-Rooma keisrid

• 1273–1291 Rudolf I von Habsburg (1219–1291)
• 1298–1308 Albrecht I (1255–1308)
• 1326–1330 Friedrich III Ilus (1286–1330), Saksa-Rooma keisri Ludwig IV kaasvalitseja
• 1438–1439 Albrecht II (1397–1439)
• 1440–1493 Friedrich III (1415–1493), keiser alates 1452, Austria ertshertsog alates 1453
• 1493–1519 Maximilian I (1459–1519), Saksa kuningas alates 1486, keiser alates 1508
• 1519–1556 Karl V (1500–1558), Burgundia (Madalmaade) hertsog 1506–1555, Hispaania (Aragoni ja Kastiilia) kuningas 1516–1556; keiser alates 1530
• 1556–1564 Ferdinand I (1503–1564), alates 1521 Austria ertshertsog, alates 1526 ka Böömimaa ja Ungari valitseja ning alates 1531 Saksa kuningas; temast alates saadi keisriks kohe peale valimist
• 1564–1576 Maximilian II (1527–1576)
• 1576–1612 Rudolf II (1552–1612)
• 1612–1619 Mathias (1557–1619)
• 1619–1637 Ferdinand II (1578–1637)
• 1637–1657 Ferdinand III (1608–1657)
• 1658–1705 Leopold I (1640–1705)
• 1705–1711 Joseph I (1678–1711)
• 1711–1740 Karl VI (1685–1740), sai Hispaania pärilussõja tulemusena Austriale senised Hispaania Madalmaad ehk tänase Belgia ning Põhja-Itaalias Milano

[redigeeri] Esimesed Habsburgid

• 10. saj. lõpp Guntram Rikas (u. 930–973 või u. 990)
• ?–991 Lanzelin (surn. 991)
• 11. saj. I pool Radbot (u. 985–1035 või 1045) ja Rudolf I
• 11. saj. lõpp Werner I (u. 1025–1096), Otto I ja Albrecht I
• 11.–12. saj. Otto II von Habsburg (surn. 1111) ja Albrecht II (surn. 1141)
• 12. saj. keskpaik–1167 Werner II Habsburg (u. 1135–1167)
• 1167–1199 Albrecht III Rikas (surn. 1199)
• 1199–1232 Rudolf II (surn. 1232)
• 13. saj. algusest keskpaigani Albrecht IV ja Rudolf III
• 1239–1291 Rudolf IV/I (1219-1291), Austria tegelik valitseja 1278–1282

[redigeeri] Habsburgidest Austria valitsejad

• 1282–1283 Rudolf II (suri 1290)
• 1282–1308 Albrecht I (1255–1308)
• 1298–1307 Rudolf III
• 1308–1330 Friedrich Ilus, 1326–1330 ametlikult Saksa kuningas, Ludwig IV kaasvalitseja (Friedrich III Ilus)
• 1308–1326 Leopold I, Friedrichi kaasvalitseja
• 1326–1358 Albrecht II
• 1330–1339 Otto Rõõmus
• 1358–1365 Rudolf IV Rajaja

[redigeeri] Albrechti liin (Austria hertsogid)

• 1365–1395 Albrecht III, 1365–1379 koos Leopold III-ga
• 1395–1404 Albrecht IV
• 1404–1439 Albrecht V (1397–1439), 1437–1439 ka Böömimaa ja Ungari kuningas
• 1440–1457 Ladislaus Postumus (1440–1457), ametlikult ka Böömimaa ja Ungari kuningas, alates 1453 Austria ertshertsog

[redigeeri] Leopoldi liin (Steiermargi, Kärnteni ja Tirooli hertsogid)

• 1365–1386 Leopold III
• 1386–1406 Wilhelm
• 1395–1411 Leopold IV
• 1402–1439 Friedrich IV, Tirooli hertsog
• 1406–1424 Ernst Raudne (1377–1424), Steiermargi hertsog
• 1424–1493 Friedrich V (1415–1493), Steiermargi hertsog, alates 1453 ertshertsog, alates 1457 ka Austria valitseja (v.a Tirool)
• 1439–1490 Sigismund, Tirooli hertsog, alates 1453 ertshertsog
• 1446–1463 Albrecht VI, Friedrich V kaasvalitseja ja vend, alates 1453 ertshertsog

[redigeeri] Taasühendatud Austria valitsejad

1493 ühendas Maximilian I kõik Habsburgide valdused ühe valitseja võimu alla. 1493–1740 valitsenud Saksa-Rooma keisrid olid ühtlasi ka Austria valitsejad.

• 1740–1780 valitses Austriat Maria Theresia (1717–1780), viimane tegelik Habsburgide soost valitseja.

[redigeeri] Habsburgidest Burgundia hertsogid

1477 suri sageli viimaseks Burgundia hertsogiks peetav Charles Südi ning hertsogkond langes suures osas Prantsusmaa kätte. Saksa-Rooma riigi territooriumil asunud Madalmaad ja Franche-Comte'i vabakrahvkond jäid aga tema tütrele Mariele, kellega oli abiellunud Maximilian von Habsburg. Nii läksid need alad 1482. aastal Habsburgide kätte. Nad kasutasid seda tiitlit kuni 1795. aastani, mil Lõuna-Madalmaad Prantsusmaa poolt vallutati.

• 1477–1482 Maximilian I (1459–1519), oli oma naise kaasvalitseja; 1482–1494 oli regent.
• 1482–1506 Philipp Ilus (Philippe IV) (1478–1506), Burgundia Marie ja Maximilian von Habsburgi poeg
• 1506–1555 Karl von Habsburg (Charles II) (1500–1558)
• 1555–1598 Felipe II (Philippe V) (1527–1598), kaotas 1581 Põhja-Madalmaad ehk Hollandi
• 1598–1621 Felipe III (Philippe VI) (1578–1621)
• 1621–1665 Felipe IV (Philippe VII) (1605–1665)
• 1665–1700 Carlos II (Charles III) (1661–1700), peale teda langes hertsogitiitel ajutiselt Bourboni dünastiast Felipe V (Philippe VIII) kätte.
• 1706/1713–1740 Karl VI (Charles IV) (1685–1740)
• 1740–1780 Maria Theresia (1717–1780), peale teda olid Burgundia hertsogiteks 3 Habsburg-Lotringit
• 1780–1790 Joseph (1741–1790)
• 1790–1792 Leopold (1747–1792)
• 1792–1795 François (1768–1835)

[redigeeri] Habsburgid Hispaania troonil

Ametlikult nimetas end Hispaania kuningaks esimesena Felipe II, mõeldes sellega kogu Ibeeria poolsaare valitseja staatust (Portugali, Aragóni ja Kastiilia kuningas). Kuid selle eelkäijaid, hiljem Hispaania moodustanud riike, valitsesid Habsburgid ka varem.

• 1504–1506 Felipe I (Philipp Ilus) (1478–1506), Kastiilia kuningas koos Juana Nõdrameelsega (1479–1555), viimane oli kuninganna ametlikult surmani.
• 1506–1516 valitsesid Kastiiliat regendid ja Aragoni Fernando II.
• 1516–1556 Carlos I (Karl V) (1500–1558), Kastiilia ja Aragoni kuningas
• 1556–1598 Felipe II (Philipp von Habsburg) (1527–1598), sai endale ka Madalmaad, Hispaania dünastia looja, alates 1580 ka Portugali kuningas
• 1598–1621 Felipe III (1578–1621), ka Portugali kuningas
• 1621–1665 Felipe IV (1605–1665), kuni 1640 ka Portugali kuningas
• 1665–1700 Carlos II (1661–1700)
• 1703–1715 Carlos (III) (1685–1740), oli Habsburgide troonipretendent Hispaania pärilussõja ajal.

[redigeeri] Habsburgid Böömimaa ja Ungari troonil

1306–1307 õnnestus Rudolf III von Habsburgil lühikeseks ajaks saada Böömi kuningaks, kuid peale seda läks üle sajandi, enne kui Albrecht von Habsburg Böömi ja Ungari troonid keiser Sigismundilt päris.

• 1437–1439 oli Ungari ja Böömi kuningaks Albrecht von Habsburg
• 1440/1444–1457 valitses ta poeg Ladislaus Postumus

1526. aastal langesid mõlemad kuningriigid peale Mohacsi lahingut Ferdinand von Habsburgi kätte, kes sai 1556. aastal ka Saksa-Rooma keisriks. Sealtpeale olid Ungari ja Böömi kuningateks Saksa-Rooma keisrid (kuni 1740). 1740–1780 oli riikide kuningannaks Maria Theresia, hiljem läksid tiitlid Habsburg-Lotringi dünastia kätte.

[redigeeri] Vaata ka:

• Habsburgid-Lotringid
• Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend

[redigeeri] Välislingid

• Genealogical tree of the house of Habsburg (till Maria Theresia)
• The Hapsburg Monarchy (Wickham Steed, 1913)) eLibrary Austria Project (english ebook)