1765

Allikas: Vikipeedia

1765. aasta

Sajandid: 17. sajand - 18. sajand - 19. sajand

Aastakümned: 1710. aastad 1720. aastad 1730. aastad 1740. aastad 1750. aastad - 1760. aastad - 1770. aastad 1780. aastad 1790. aastad 1800. aastad 1810. aastad

Aastad: 1760 1761 1762 1763 1764 - 1765 - 1766 1767 1768 1769 1770

[redigeeri] Sündmused maailmas

22. märts – Inglise parlament võttis vastu tempelmaksuseaduse Stamp Act Ameerika kolooniate maksustamiseks.
29. mai – Venemaa keisriks sai Peeter I pojapoeg Peeter II.
Prantsuse arhitektuuris lõppes tinglikult rokokoostiil ja algas klassitsism.
James Watt konstrueeris universaalse aurumasina.
Pariisis avati esimene restoran.
Venemaal andis Katariina II välja ukaasi, mille kohaselt viina tohtisid valmistada ainult aadlikud.
Johann Wolfgang von Goethe asus Leipzigi ülikooli õigusteadust õppima.
Wolfgang Amadeus Mozartil oli elu rängim nakkushaigus (tõenäoliselt tüüfus, millega võis kaasneda kopsupõletik).

[redigeeri] Sündmused Eestis

12. aprill – Liivimaa kindralkuberner George von Browne avaldas patendi Liivimaa talupoegade kohta. Talupojad said õiguse omada vallasvara ja seda vabalt käsutada, kui nad polnud mõisnikele midagi võlgu.
18. aprill – Liivimaa kindralkuberner George von Browne andis välja 13 punktist koosneva koolipatendi, mis nägi ette kooli asutamise igas vähemalt viie adramaa suuruses mõisas ja kihelkonnakooli asutamise igas kihelkonnas. Õppetöö pidi koolis kestma mardipäevast lihavõtteni. Vanemad, kes lugeda oskasid ja katekismust tundsid, võisid oma lapsi kodus õpetada. Need, kellel kodus õppida polnud võimalik, pidid kooli minema. Määratleti köstrikoolide tegevusvaldkond ja mõisnike kohustused koolimajade ehitamiseks ning nõuti köstritelt jüripäevaks aruannet õpilaste arvu ja edasijõudmise kohta. Talupoegadest koolmeistrid soovitati vabastada mõnest mõisakohustusest.
Toimus Liivimaa Maapäev. Liivimaa kindralkuberner George von Browne esitas Maapäevale arutamiseks 11 ettepanekut talupoegade ôigusliku ja majandusliku seisundi korraldamiseks. Maapäev tegi esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks. Browne andis välja kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talupoegade karistamise ülempiiriks määrati 30 vitsa- või kepihoopi. Maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava.
Laevas asutati mõisakool.
Puiatul asutati vallakool.
Põltsamaa pastori August Wilhelm Hupeli algatusel asutati koolid Adaveres, Vana-Põltsamaal, Uue-Põltsamaal, Lustiveres, Tapikul, Pajusis ja Kalanal.
Luunjas avati külakool.
Ardu kool hakkas regulaarselt tööle.
Läänistes asutati külakool.
Kammeris avati kool.
Katariina II andis välja ukaasi, mille kohaselt viina tohtisid valmistada ainult aadlikud.
Tartu raad andis välja pulmamäärustiku, mis lubas kodanikel kasutada viiuleid ja metsasarvi ning aguli elanikel teha harilikku muusikat kahe viiuliga ja ka torupilliga. Trompetid ja timpanid olid lubatud ainult Suure Gildi liikmetele.
Valmis Sargvere mõisa härrastemaja.
Rajati esialgne Osmussaare tuletorn, mis oli tehtud kivist.
Emmaste kihelkonnas Lepiku külas Aadu talus ehitati praegune Eesti Vabaõhumuuseumi Kolga talu ait (dateering).