Rzeczpospolita
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist. |
|
|||
|
|||
| Riigikeeled | poola, ladina | ||
| Riigikirik | roomakatoliku kirik | ||
| Pealinn | Kraków, alates 1596 Varssavi | ||
| Riigikord | šlahta demokraatia | ||
| Riigipea | Poola kuningas Leedu suurvürst |
||
| Eksisteeris | 1569–1795 | ||
Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik; ladina Regnum Serenissima Poloniae; valgevene Рэч Паспалі́тая; leedu Žečpospolita või Abiejų tautų respublika) oli föderatiivne riik, mis Lublini Uniooni (Unia Lubelska) tagajärjel koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu Suurvürstiriigist aastatel 1569–1795.
Ta piirnes Rootsi, Venemaa, Türgi, Tšehhi, Austria, Brandenburgi ja Lääne-Pomorze Hertsogiriigiga (Księstwo Zachodniopomorskie).
27. septembrist 1610 4. novembrini 1612 kuulus Moskva Rzeczpospolita koosseisu.
[redigeeri] Ajalugu
15. sajandi lõpul ja 16. sajandil õitses Poolas humanistlik renessansikultuur. 16. sajandil kujunes välja seisuslik monarhia, milles domineeris šlahta eesotsas magnaatidega. 1501. ja 1505. aasta seadustega sattus kuningas täielikku sõltuvusse Seimist, aastast 1573 valiti kuningaid kogu šlahta osavõtul (electio viritim). 1596 sai Krakówi asemel pealinnaks Varssavi. 1569 Lublini uniooniga moodustatud Poola-Leedu ühisriigi ekspansioon suundus põhja ja itta: kuningad Zygmunt II August [ 1548–1572 ], Stefan Batory [ 1576–1586 ] ja Zygmunt III Waza [ 1587–1632 ] liidendasid sõdades Venemaa ja Rootsiga 1561–1582 Liivimaa, 1561 Kuramaa, 1609–1618 (Dmitriaadid - Rzeczpospolita ja Rootsi interventsioon Venemaale) Smolenski, Tšernigivi jt. alad (Deulino vaherahu 1618). 27. septembrist 1610 4. novembrini 1612 kuulus Moskva Rzeczpospolita koosseisu.
17. sajandi keskpaiku tekkis poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne kriis, mida soodustasid jätkuvad sõjad Venemaa (1632–1634, 1654–1667, Andrussovo vaherahu), Rootsi (1600–1629, Altmargi vaherahu) ja Türgiga (1620–1621, 1672–1676, 1683–1699). 1654 läks Vasakkalda-Ukraina Venemaale. Rzeczpospolitat ohustas 1655 rootslaste sissetung (nn. Uputus); Oliwa rahuga loobus Rzeczpospolita Liivimaast.
17. sajandi sõjad laostasid maa. Laienes poliitiline detsentralisatsioon (aastast 1652 rakendatud liberum veto) ja kasvas magnaatide rühmituste mõjuvõim. Põhjasõjas langes Rzeczpospolita 1702–1709 Rootsi okupatsiooni alla. Kuningas August II Tugeva püüded rajada absolutistlikku Poola-Saksi ühisriiki põrkasid šlahta vastuseisule ja Venemaa sekkumisele. 18. sajandi keskpaiku algas majanduses elavnemine, kuid Czartoryskite magnaadirühmitus ei suutnud 1764–1766 riigikorda oluliselt reformida. Preisi algatusel toimus 1772 esimene Poola jagamine Venemaa, Preisi ja Austria vahel. Kuningas Stanisław August Poniatowski ja Patriootliku Erakonna (Hugo Kołłataj, Ignacy Potocki) katse vähendada sõltuvust Venemaast, tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta privileege (liit Preisiga 1790, Nelja-Aastase Seimi reformid 1788–1792, Euroopa esimese põhiseaduse vastuvõtmine 3. mail 1791, hariduse ja kultuuri edendamine) lõppes Venemaa interventsiooniga 1792 ning Poola teise jagamisega 1793 Venemaa ja Preisi vahel. Tadeusz Kościuszko juhitud Kościuszko ülestõusu mahasurumisele järgnes 1795 kolmas Poola jagamine Venemaa, Austria ja Preisi vahel; see tegi Poola sõltumatusele lõpu 12 aastaks, kuni Varssavi Hertsogiriigini.
[redigeeri] Rzeczpospolita taastamised
29. novembril 1830 puhkes Venemaa koosseisu kuuluvas Kongressi-Poolas Novembriülestõus. Seda juhtisid konservatiivid (Józef Grzegorz Chłopicki, Adam Jerzy Czartoryski, Jan Krukowiecki jt.), kes lootsid välisriikide sekkumisele ning hoidusid reformidest, mida nõudsid Patriootide Ühingusse koondunud demokraadid (Joachim Lelewel). Veebruaris 1831 alanud sõjategevuses saavutasid Vene väed (I. Paskevitš) maiks ülekaalu; 6.–8. septembril langes Varssavi, mäss lõppes oktoobris 1831. See lõpetas Poola sõltumatuse 32 aastaks.
22. jaanuaril 1863 puhkes Kongressi-Poolas Jaanuariülestõus. Selle algatas revolutsioonilis-demokraatlik Punaste rühmitus (Jarosław Dabrowski, Ignacy Chmieleński, Stefan Bobrowski jt.), kelle mõjul Rahvuslik Keskkomitee (maist 1863 Rahvuslik Valitsus) kuulutas jaanuaris 1864 maa talupoegade omandiks. Märtsist septembrini 1863 kuulus võim konservatiiv-aristokraatlikule Valgete rühmitusele (Karol Majewski valitsus), kes ootas asjatult Euroopa riikide sekkumist. Septembris 1863 järgnenud uus Punaste valitsus ning juht Romuald Traugutt (oktoobrist 1863) ei suutnud vältida mässu mahasurumist 1864. aasta kevadeks (Vene vägesid juhtis Theodor Berg). See lõpetas Poola sõltumatuse 53 aastaks Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigi lühiajalise iseseisvumiseni 26. juulil 1917.
[redigeeri] Vaata ka
- Varssavi Hertsogiriik
- Gdański Vabalinn
- Krakówi Vabariik
- II Rzeczpospolita
- Poola Rahvavabariik
- III Rzeczpospolita
[redigeeri] Valitsejad
- Zygmunt August
- Henryk Walezy
- Stefan Batory
- Zygmunt III Waza
- Władysław IV Waza
- Jan Kazimierz Waza
- Michał Korybut Wiśniowiecki
- Jan III Sobieski
- August II Mocny
- Stanisław Leszczyński
- August III Sas
- Stanisław August Poniatowski
[redigeeri] Kuidas Rzeczpospolita kadus Euroopa kaardilt
 Suurima ulatuse ajal (1648) |
 I jagamine (1772) |
 II jagamine (1793) |
 III jagamine (1795) |
 Poola jagamised |
[redigeeri] Maakonnad
- Pomorze Gdańskie
- Kaszuby
- Warmia
- Preisimaa (Prusy)
- Klaipėda (Kraj Kłajpedzki)
- Suur-Poola (Wielkopolska)
- Masoovia (Mazowsze)
- Väike-Poola (Małopolska)
- Podhale
- Kujawy
- Podlaasia (Podlasie)
- Aukštaitia (Auksztota)
- Dzūkija (Dzukija)
- Suwalszczyzna
- Žemaitija (Żmudź)
- Volõõnia (Wołyń)
- Galiitsia (Ruś Halicka)
- Ruś Włodzimierska
Märkus: sulgudes maakondade poolakeelsed nimekujud
[redigeeri] Vojevoodkonnad
[redigeeri] Poola Krooni maad (Korona Królestwa Polskiego)
[redigeeri] Suur-Poola provints (Prowincja wielkopolska)
[redigeeri] Suur-Poola (Wielkopolska)
- Poznańi vojevoodkond (województwo poznańskie)
- Kaliszi vojevoodkond (województwo kaliskie)
- Gniezno vojevoodkond (województwo gnieźnieńskie)
- Sieradzi vojevoodkond (województwo sieradzkie)
- Łęczyca vojevoodkond (województwo łęczyckie)
- Brześć Kujawski vojevoodkond (województwo brzesko-kujawskie)
- Inowrocławi vojevoodkond (województwo inowrocławskie)
[redigeeri] Kuninglik Preisi (Prusy Królewskie)
- Chełmno vojevoodkond województwo chełmińskie
- Malborki vojevoodkond województwo malborskie
- Pomorze vojevoodkond (województwo pomorskie)
- Księstwo Warmińskie
[redigeeri] Masoovia (Mazowsze)
- Płocki vojevoodkond (województwo płockie)
- Rawa vojevoodkond województwo rawskie)
- Masoovia vojevoodkond (województwo mazowieckie)
[redigeeri] Väike-Poola provints (Prowincja małopolska)
[redigeeri] Väike-Poola (Małopolska)
- Krakówi vojevoodkond (województwo krakowskie)
- Sandomierzi vojevoodkond (województwo sandomierskie)
- Lublini vojevoodkond (województwo lubelskie)
[redigeeri] Vene (Ruś)
- Podlaasia vojevoodkond (województwo podlaskie)
- Ruśi vojevoodkond (województwo ruskie)
- Belzi vojevoodkond (województwo bełzkie)
- Volõõnia vojevoodkond (województwo wołyńskie)
- Podilski vojevoodkond (województwo podolskie)
- Bratslavi vojevoodkond (województwo bracławskie)
- Kiievi vojevoodkond (województwo kijowskie)
- Tšernigivi vojevoodkond (województwo czernichowskie)
[redigeeri] Leedu Suurvürstiriik (Вялікае княства Літоўскае)
- Vilniuse vojevoodkond (województwo wileńskie)
- Trakai vojevoodkond (województwo trockie)
- Navahradaki vojevoodkond (województwo nowogrodzkie, Наваградак)
- Bresti vojevoodkond (województwo brzesko-litewskie, Брэст)
- Minski bojevoodkond (województwo mińskie, Мінск)
- Mscisłaŭi vojevoodkond (województwo mścisławskie, Мсціслаў)
- Smolenski vojevoodkond (województwo smoleńskie)
- Viciebski vojevoodkond (województwo witebskie, Віцебск)
- Połacki vojevoodkond (województwo połockie, Полацк )
- Žemaitija (Księstwo Żmudzkie)
[redigeeri] Muud maa-alad (Inne terytoria)
[redigeeri] Liivimaa (Inflanty)
- Cēsise vojevoodkond (województwo wedeński)
- Tartu vojevoodkond (województwo dorpackie)
- Pärnu vojevoodkond (województwo parnawskie]]
- Księstwo Inflanckie (Latgale) (Daugavpils (Dyneburg))
[redigeeri] Läänimaad (Lenna)
- Kuramaa hertsogiriik (Księstwo Kurlandzkie) (Jelgava (Mitawa)):
- Kuramaa (Kurlandia właściwa)
- Zemgale (Semigalia)
- Piltene maakond (powiat piltyński) (Kuldīga (Goldynga))
- Preisi Hertsogiriik (Księstwo Pruskie) (Königsberg (Królewiec))
- Bytówi ja Lęborki ala (Ziemia bytowsko-lęborska) (1657 Brandenburgile)
[redigeeri] Konstitutsioon
3. mail 1791 vastu võetud põhiseadus oli esimene Euroopas ja teine maailmas.
[redigeeri] Poeete ja kirjanikke
- Jan Kochanowski
- Ignacy Krasicki
- Hugo Kołłątaj
- Wojciech Bogusławski
- Franciszek Bohomolec
- Franciszek Salezy Jezierski
- Franciszek Karpiński
- Franciszek Dionizy Kniaźnin
- Stanisław Konarski
- Adam Naruszewicz
- Julian Ursyn Niemcewicz
- Stanisław Staszic
- Stanisław Trembecki
- Franciszek Zabłocki
[redigeeri] II Rzeczpospolita
[redigeeri] III Rzeczpospolita
[redigeeri] Bibliograafia
- Norman Davies, God's Playground, ISBN 0-231-05353-3 and ISBN 0-231-05351-7 (two volumes).
- Jan Chryzostom Pasek, Memoirs of the Polish Baroque: The Writings of Jan Chryzostom Pasek, a Squire of the Commonwealth of Poland and Lithuania, ISBN 0-520-02752-3.
- Adam Zamoyski, The Polish Way: a Thousand-Year History of the Poles and Their Culture, ISBN 0-7818-0200-8.
- Pawel Jasienica, Rzeczpospolita Obojga Narodów, ISBN 83-06-01093-0.
- Zdzisław Kowalewski, Rzeczpospolita nie doceniona: Kultura naukowa i polityczna Polski przedrozbiorowej, ISBN 83-211-0312-X.
- Teresa Chynczewska-Hennel, Rzeczpospolita XVII wieku w oczach cudzoziemców, ISBN 83-04-04107-3.
- Albrycht Stanisław Radziwiłł, Pamiętnik o dziejach w Polsce.
[redigeeri] Välislingid
