Kuramaa hertsogiriik
Allikas: Vikipeedia
Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas.
- Pealinn oli Kuldīga (saksa keeles Goldingen), hiljem Miitavi (saksa keeles Mitau; praegune Jelgava)
- Pindala 27 286 km²
Kuramaa hertsogiriik oli Rzeczpospolita vasallriik Läti alal Daugavast lõunas (välja arvatud Riia linnasaras). Hertsogiriigi alla kuulus ka Zemgale ja Selija ala. Hõlmas hilisema Kuramaa kubermangu ala.
Hiljem kujunes Kuramaast puhverriik Rzeczpospolita ja Venemaa vahel (alates Põhjasõjast, kui Venemaa mõju piirkonnas tugevnes). 3. märtsil 1795 läks Kuramaa hertsogiriik III Poola jagamise tulemusena Venemaa koosseisu (Kuramaa kubermang).
1596–1617 oli piirkond ajutiselt jagatud Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigiks.
[redigeeri] Kuramaa kolooniad
17. sajandil kuulus Läti territooriumil asunud Kuramaa hertsogiriigile kolooniaid väljaspool Euroopat. Nendeks olid Tobago saar Lõuna-Ameerika rannikul ja Gambia jõe suudmeala Lääne-Aafrikas. Kolmekümneaastase sõja käigus kaotas aga Kuramaa vaba väljapääsu puudumise tõttu Atlandi ookeanile kontrolli oma kolooniate üle ja oli sunnitud need sõja lõppedes lõplikult teistele riikidele loovutama.
[redigeeri] Kuramaa hertsogid
- 1561–1587 Gotthard Kettler (1559–1561 Liivi ordu maameister)
- 1587–1639 Friedrich Kettler
- 1639–1682 Jacob Kettler
- 1682–1698 Friedrich Casimir Kettler
- 1698–1711 Friedrich Wilhelm Kettler
- 1711–1730 Anna Ivanovna (eelmise abikaasa, 1730–1740 Venemaa keisrinna)
- 1730–1737 Ferdinand Kettler
- Bironid jt.
- 1737–1741 Ernst Johann Biron (alates 1740. aastast oli Venemaa regent)
- 1741 - Ludwig Ernst (Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverni hertsog)
- 1758–1763 Karl Christian Joseph von Sachsen
- 1763–1769 Ernst Johann Biron (uuesti)
- 1769–1795 Peter Biron
[redigeeri] Kuramaa hertsogiriik 1917–1918
15. märtsil 1918 tunnustas Saksamaa Kuramaa Hertsogiriiki iseseisva riigina. Tunnustamine leidis aset olukorras, kus Kuramaad okupeerisid 1915. aastast alates Saksa väed. Tunnustamise hetkel ei olnud see aga enam okupatsioon (võib-olla ehk interventsioon), kuna Kuramaa Hertsogiriigi (baltisaksa) valitsuse seisukohast olid need sõbraliku liitlasriigi väed. (Okupatsioon oleks see olnud Läti Vabariigi suhtes, mida veel ei eksisteerinud; või Tsaari-Venemaa suhtes, mida enam ei eksisteerinud.)
12. aprillil 1918 kuulutas baltisakslaste Balti Maanõukogu (Baltische Landesrat) Riias kõigi Venemaa Balti provintside baasil välja Balti Hertsogiriigi.
