Kolmas Poola jagamine

Allikas: Vikipeedia

Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa, Preisimaa ja Austria vahel 1795. aastal.

Poola jagamised

Pärast Kościuszko ülestõusu (1794) lüüasaamist ja seda ülestõusu ettekäändena kasutades leppisid Venemaa, Preisi ja Austria monarh 1795. aasta oktoobris Katariina II kokku Poola riigist (Rzeczpospolita 'st) pärast esimest ja teist jagamist järele jäänud osa kolmandas, viimases ja täielikus jagamises ning viisid selle seejärel ellu.

Venemaa sai kõik maad Nemunase ja Bugi jõest (langeb üldjoontes kokku hilisema Curzoni liiniga) ida pool (120 000 km²), Preisi sai Varssavi linna ning Nemunasest lääne ja Pilicast põhja poole jäävad maad (Masoovia vojevoodkonna põhjaosa koos Varssavi linnaga ning Białystoki vojevoodkonna; kokku eri andmetel 55 000 km² või 48 000 km²) ning Austria sai Põhja-Galiitsia (Krakówi ja Sandomierzi linna ning Lublini ja Radomi vojevoodkonna; kokku 47 000 km²).

Kuningas Stanisław August Poniatowski lahkus siis Varssavist ning siirdus Vene tragunite saatel Hrodnasse Vene asevalitseja hoolduse ja järelvalve alla. Pärast seda ta loobus 25. novembril troonist. Kuningas suri 12. veebruaril 1798 Peterburis.

Poola riiklik iseseisvus kaotati juriidiliselt 1797. aasta Peterburi konventsiooniga (tegelikult 1795), millega kaotati muuhulgas nimetus "Poola Kuningriik" ja Poola kodakondsus. Poola kaotas iseseisvuse rohkem kui sajaks aastaks (kui mitte arvestada lühikest aega eksisteerinud Varssavi Hertsogiriiki ja Krakówi Vabariiki).

Pärast Poola iseseisvuse kaotamist emigreeris palju poolakaid, eriti sõjaväelasi, Saksimaale, Itaaliasse ja Prantsusmaale. Paljud neist sidusid oma saatuse lootuses Poola riigi taastamisele kindral Napoleon Bonaparte'iga. Tema loal loodi Lombardias jaanuar 1797 kaks Poola leegionit kindralite Henryk Dąbrowski ja Karol Kniaziewiczi juhtimisel, kusjuures nende koosseisu läksid Poola sõjavangid Austria armeest. Juba mais 1797 võtsid Poola leegionid osa lahingutest Austria vägedega Rooma pärast. Juulis komponeeris Józef Wybicki laulu "Mazurek Dąbrowskiego", millest hiljem sai Poola riigihümn.

Preisi kaotas 1807 ja Austria 1809 Teise ja Kolmanda Poola jagamisega annekteeritud maad Napoleoni moodustatud Varssavi Hertsogiriigile, mis 1815 läks Viini kongressi otsusega Kongressi-Poolana Venemaale (neljas Poola jagamine).