Napoleon I
Allikas: Vikipeedia
Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte (nime prantsusekeelne originaalkuju Napoléon I Bonaparte; sünninimi Napoleone Buonaparte; alates 1796. aastast Napoléon Bonaparte (15. august 1769 Ajaccio Korsikal – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. juunini 1815.
11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga.
25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul.
18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français) ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de l'empire, empereur des français).
Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta tavalise prantsuse mehe pikkune — umbes 168 cm. Väärarvamus on ilmselt tulnud sellest, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades.
Sisukord |
[redigeeri] Tema muid tiitleid:
- Itaalia Vabariigi president (Presidente della Repubblica Italiana; 26. jaanuar 1802 – 19. märts 1805
- Reini Konföderatsiooni protektor (Protecteur de la Confédération du Rhin) [alates 25. juulist 1806]
- Itaalia kuningas (Re d'Italia; Roi d'Italie; alates 18. märtsist 1805
- Šveitsi Konföderatsiooni mediaator (Médiateur de la Confédération suisse; alates umbes 1809. aastast)
[redigeeri] Elulugu
Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naases ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga, Korsika rahvuslaste liidriga. 1793 kutsuti ta piirama Touloni, kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta vallutas selle edukalt, tõmmates sellega endale aga revolutsionääride liidri Maximilien Robespierrei ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu.
[redigeeri] Isikuomadused
Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust, samuti karm ja halastamatu.
[redigeeri] Vaata ka
- Bonaparte
- Napoleondoor
[redigeeri] Välislingid
