Kultuur
Allikas: Vikipeedia
See artikkel räägib kultuurist inimtegevuses. Bioloogiliste kultuuride kohta vaata Kultuur (bioloogia).
Kultuur ( < ladina keelest colere käituma, austama, aga ka kasvatama ja hooldama) on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Seda mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Mõnikord seostatakse seda tsivilisatsiooni mõistega.
Mõistet "kultuur" võidakse kasutada erinevates tähendustes.
Sisukord |
[redigeeri] Kultuur (inimtegevus üldse)
Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eraldub kogu loodusest. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne.
Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse (Tarzan, Mowgly jt ilukirjanduslikud kujud). Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise; harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil.
Inimese kui bioloogilise organismi omadused on kaasa sündinud, st antakse edasi pärilikkuse teel geenidega. Inimese kui ühiskondliku olendi areng toimub sünnijärgsel perioodil.
Kuivõrd kultuuriline informatsioon antakse edasi ühiskonna kaudu ja mitte pärilikult, siis on teatud kontekstides peetud otstarbekaks kasutada terminit "meem", analoogiliselt pärilikkuse teel edasiantava informatsiooniühikule, "geen".
Erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest, kultuurierinevustest jmt. Sellest tuleneb sõna „kultuur” teine tähendus.
[redigeeri] Kultuur (erinevad kultuurid)
Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne.
Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide puhul võidakse eristada kultuuriepohhe.
Kultuuride omavaheliste mõjudena ehk kultuurimõjudena mõistetakse tavaliselt kultuurilaene (teisest kultuurist õppimist, teise kultuuri elementide kasutusele võtmist). Ulatuslikud kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Kultuuriline ekspansioon on vägivaldne kultuuri pealesurumine. Kultuurimõjud võivad osaleda ka uue kultuuri tekkimisel ja kujunemisel.
Kultuurilaen on näiteks Jaapanis kasutatav hiina kiri, kartuli kasvatamine Euroopas jmt. Kultuuriline assimilatsioon toimus näiteks liivlaste sulandumisel lätlaste hulka. Akulturatsiooni näitena tuuakse tavaliselt Ameerika indiaanlaste kultuuride hävingut. Kultuuriline ekspansioon toimus paljudes koloniaalmaades 17. – 20. saj.
Kultuure on varasematel aegadal jagatud "kõrgemateks" ja "madalamateks". Kaasajal püütakse hoiduda sellistest (rassismini viivatest) väärtushinnangutest ning lähtutakse kõigi kultuuride võrdsuse printsiibist.
Paralleelmõiste kultuurile on tsivilisatsioon. Enamasti tähistatakse sellega linnalikku või arenenud põllumajandusega või ulatuslikult tehnikat kasutavat kultuuri, mõnikord kasutatakse ka mõistet kõrgkultuur.
Arheoloogilised kultuurid on need kultuurid, mille kohta on olemas üksnes arheoloogilised andmed ning mida ei ole võimalik alati kindlalt seostada mõne rahva või hõimuga. Eesti aladel on arheoloogiliste kultuuride näiteiks Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirveste kultuur jne.
[redigeeri] Kultuur (subkultuurid)
Kultuur on inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi. Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris) nimetatakse subkultuuriks. Sellisena on mõiste kasutusel mingite üldisest kultuurilisest taustast erinevate või piirkondlike või mõnele sotsiaalsele rühmale omaste nähtuste või kommete kohta. Näiteid: klubikultuur, hip-hop kultuur, ärikultuur, saunakultuur, tarbimiskultuur jne.
[redigeeri] Kultuur (kaunid kunstid)
Mõistet kultuur võidakse kasutada ka kitsamas tähenduses kultuuri selle osa kohta, mis taotleb vaimu, maitsete ja kommete erilist treenitust ja rafineeritust. Räägitakse rohkem ja vähem kultuursest või kultuursest ja ebakultuursest käitumisest. Tihti kitseneb kultuuri mõiste vaimsele loomingule ja/või kaunitele kunstidele (kujutav kunst, muusika, teater, kino, arhitektuur, muuseumid jm). Kultuuriga selles tähenduses seonduvad tihedalt haridus ja meedia.
Kultuurivallas võidakse eristada kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. Esimene on enamasti elukutseliste kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud kui rahvusliku identiteedi ja rahvusvahelise prestiiži kandja ning saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku tuge. Massikultuur on laiatarbekunst, mida tavaliselt luuakse kommertslikel alustel ning mis seetõttu püüab vastu tulla võimalikult laia publiku maitsele ja ootustele. Suures osas tegeleb massikultuuri produtseerimisega meelelahutustööstus. Rahvakultuur tähendab laiade ühiskonnakihtide osalemist kunstiloomingus meelelahutuse ja/või eneseteostuse eesmärgil ilma, et taotletaks majanduslikku kasu, tehnilist täiuslikkust või sügavat kunstilist efekti. Tihti ammutab rahvakultuur ainestikku pärimuskultuurist.
