Diktatuur
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
| Poliitika artiklid teemal Valitsusvormid |
| Vormid |
|---|
|
| · redigeeri |
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.
Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus, valitsus kasutab oma ideoloogia peale surumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid.
Konstitutsioonilise demokraatia kõrval on diktatuur tänapäeval kõige levinum valitsusvorm. Süsteemi defineerimine diktatuurina on komplitseeritud, sest üldjuhul on puudus usaldatavatest andmetest. On süsteeme, milles on elemente nii diktatuurist kui ka demokraatiast. Selline oli näiteks Lõuna-Aafrika Vabariik.
Diktatuuri üheks vormiks võib pidada absoluutset monarhiat.
Diktatuuri kehtestamine võib aset leida nii vägivaldse võimuhaaramise kui ka konstitutsioonilisel ja õiguspärasel teel. Viimase näiteks on natsionaalsotsialistide võimuletulek vabade valimiste kaudu. Natsionaalsotsialistid kasutasid Weimari vabariigi põhiseaduses antud võimalust viia läbi erakorralisi valimisi nii sageli kui soovi on, kõrvaldasid opositsiooni ja kehtestasid diktatuuri, kusjuures vormiliselt kehtis endiselt Weimari vabariigi põhiseadus.
Rooma riigis olid diktaatoril ulatuslikud volitused erakorralises seisukorras otsuste langetamiseks, kuid ta allus seadustele ning pidi oma otsuseid tagantjärgi põhjendama. Diktaatori ametikohta on pärast Rooma riiki veelgi kasutatud – 18.–19. sajandil Poolas ja Ladina-Ameerikas. 20. ega 21. sajandil pole maailmas ühtki diktaatori tiitlit kandvat riigijuhti olnud. Diktaatoriks on nimetatud näiteks Nõukogude Liidu riigijuhti Jossif Stalinit.
Alates 20. sajandi keskpaigast tekkisid mitmetes riikides (Aafrikas, Ladina-Ameerikas jm) sõjaväelised diktatuurid.
Sisukord |
[redigeeri] Diktatuuride liigitus
Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristatada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure.
[redigeeri] Autoritaarne diktatuur
Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast.
Autoritaarse diktatuuri jooned on äratuntavad Konstantin Pätsi valitsuse juures 1930. aastatel.
[redigeeri] Totalitaarne diktatuur
Diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine.
Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht.
Totalitaarsed režiimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud.
[redigeeri] Kirjandus
- Mart Nutt. "Diktatuuri anatoomia." Diplomaatia nr 5, aprill 2006.
