Proletariaadi diktatuur
Allikas: Vikipeedia
Juhuslikud artiklid teemal Marksism |
Sotsioloogia ja antropoloogia |
Kodanlus |
Klassiteadvus |
Kaubafetišism |
Kommunism |
Hegemoonia |
Riigita kommunism |
Ekspluateerimine |
Inimloomus marksismis |
Proletariaat |
Tootmissuhted |
Alatarbimine |
Majandusteadus |
Marksistlik ökonoomika |
Väärtusseadus |
Tootmisvahendid |
Tootmisviis |
Tootlikud jõud |
Lisaväärtus |
Ajalugu |
Kapitalistlik tootmine |
Klassivõitlus |
Proletariaadi diktatuur |
Maailmarevolutsioon |
Kapitali esialgne akumulatsioon |
Proletariaadi revolutsioon |
Filosoofia |
Marksistlik filosoofia |
Ajalooline materialism |
Dialektiline materialism |
Guevarism |
Maoism |
Marksistlik humanism |
Strukturaalne marksism |
Trotskism |
Lääne marksism |
Tuntud marksiste |
Karl Marx |
Friedrich Engels |
Rosa Luxemburg |
Vladimir Lenin |
Lev Trotski |
Antonio Gramsci |
Mao Zedong |
Georg Lukacs |
Cornelius Castoriadis |
Louis Althusser |
Frankfurdi koolkond |
Praxise koolkond |
Antonio Negri |
Poliitika artiklid teemal Sotsialism |
Tänapäev |
Demokraatlik sotsialism |
Seotud teemad |
Marksism |
Ideed |
Egalitarism |
Olulised teemad |
Sotsialismi ajalugu |
Inimesed ja organisatsioonid |
Sotsialistide loend |
· redigeeri |
Proletariaadi diktatuur on marksismi järgi kapitalistliku korra likvideerimise ja riigi purustamise tulemusel kehtestatava proletariaadi riigivõimu olemuse määratlus. Lenin nimetas proletariaadi diktatuuri ideed marksismi üheks kõige tähtsamaks ideeks riigiküsimuses. Proletariaadi diktatuuri kättevõitmine on marksismi järgi sotsialistliku revolutsiooni põhisisuks. Revolutsiooniline proletariaadi diktatuur oleks kapitalismilt sotsialismile ülemineku perioodi riik, mille funktsiooniks on töölisklassi võimu kasutamine vastupanu mahasurumiseks, võidu kindlustamiseks, kaitseks välisriikide sekkumise vastu. Marksismi järgi proletariaadi diktatuur ei tähenda ainult vägivalda. Tema peamine funktsioon peaks olema loov, ülesehitav. Proletariaat kasutab diktatuuri selleks, et koondada enese ümber laiad töörahva hulgad ja tõmmata nad kaasa sotsialistlikku ülesehitustöösse. Proletariaadi diktatuuri aluseks on töölisklassi ja talurahva liit, milles töölisklassile kuulub juhtiv osa. Marksismi järgi on proletariaadi diktatuur kõrgeim demokraatia tüüp — reaalne demokraatia töörahva jaoks, mille eesmärgiks on tõmmata rahvahulgad võimalikult ulatuslikult kaasa riigi ja ühiskonna juhtimisele. Peamiseks juhtivaks ja suunavaks jõuks proletariaadi diktatuuri süsteemis on kommunistide partei. Proletariaadi diktatuuri süsteemi kuuluvad mitmesugused massiorganisatsioonid: rahvaesinduse organid, ametiühingud, kooperatsioon, noorsooühingud ja teised organisatsioonid.
Proletariaadi diktatuuri vormid võivad olla mitmekesised, sest nad sõltuvad konkreetsetest tingimustest. Mõiste "diktatuur" ei iseloomusta antud juhul riigivormi ega riigi poliitilist režiimi. Ajalooliselt esimeseks proletariaadi diktatuuri vormiks oli Pariisi Kommuun. Lenini järgi olid Nõukogud uus Proletariaadi diktatuuri vorm. Teoreetiliselt on võimalik Proletariaadi diktatuuri vormina ka parlamentlik vabariik. Koos sotsialismile üleminekuga toimub Proletariaadi diktatuuri riigi järkjärguline ülekasvamine üldrahvalikuks riigiks, mis on vajalik etapp teel ühiskonna kommunistliku omavalitsuse loomise poole.