George Orwell
Allikas: Vikipeedia
George Orwell (tegelik nimi Eric Arthur Blair; 25. juuni 1903 Indias Bihari provintsis – 21. jaanuar 1950) oli inglise kirjanik.
Sisukord |
[redigeeri] Elukäik ja looming
Georg Orwell sai hariduse Etoni kolledžis. Aastail 1922–1928 teenis ta Birmas Briti Impeeriumipolitseis; lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu ("Birma päevad", 1934). Birmas sai temast veendunud kolonialismivastane.
Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta ühes raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937).
18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25-liikmelise brittide rühma kooseisus Katalooniasse ning astus 30. detsembril Barcelonas trotskistliku P. O. U. M.-i antifašistlikusse miilitsasse. Jaanuari algul 1937 saadeti Orwell Alcubierresse rindele; kuu lõpul viidi kapralina üle Aragóni rindele Inglismaalt saabunud Sõltumatu Tööerakonna väekontingenti, mis teenis P. O. U. M.-i miilitsavägede koosseisus. Aprillis läks Orwell Barcelonasse ja tahtis Madriidi rindele pääsemiseks astuda internatsionaalsesse brigaadi, aga stalinistide arveteõiendamised anarhistide, anarhosündikalistide, vasakpoolsete kommunistide jt. vasakparteidega 3.–7. mail 1937 Barcelonas süvendasid tema senist tõrksust stalinismi vastu ning edaspidi sai temast riigikommunismi leppimatu vaenlane.
10. mail 1937 läks George Orwell alamleitnandina P. O. U. M.-i väesalka tagasi. 20. mail lasi falangistide snaiper tal kõrist kuuli läbi.
14. juunini 1937 oli Orwell ravil ja sellal, kui ta rindele oma vabastamisdokumentide järele läks, kuulutas stalinistide mõju alla sattunud Hispaania valitsus P. O. U. M.-i illegaalseks. Orwell varjas end Barcelonas politsei eest ja 23. juunil 1937 õnnestus tal koos abikaasa Eileen O'Shaughnessyga üle piiri Prantsusmaale põgeneda ("Kummardus Katalooniale", 1938).
Teise maailmasõja ajal teenis ta Kodukaitses ja töötas BBC-s. 1943 asus ta tööle vasakpoolse ajalehe "Tribune" toimetuses, kirjutas regulaarselt poliitika- ja kirjanduskommentaare. Orwell oli tähelepanuväärne publitsist ja esseist, kuid eriti tuntud on ta oma romaanidega "Loomade farm" (allegooria Nõukogude Liidu kohta), 1945) ja Jevgeni Zamjatini eeskujul kirjutatud "1984" (totalitarismi kujutav düstoopia, 1949), millest on tehtud ka film. Hiljem sai temast ajalehe "Observer" kaastööline; selle lehe erikorrespondendina reisis ta Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal.
George Orwell suri 1950. aastal.
[redigeeri] Tsitaadid
"Kui ma oleksin olukorrast pisut paremini aru saanud, oleksin tõenäoliselt ühinenud anarhistidega." (kirjast sõber Jack Commonile, oktoober 1937).
"Iga rida, mille ma alates 1936. aastast olen kirjutanud, on kirjutatud otseselt või kaudselt totalitarismi vastu ja demokraatliku sotsialismi poolt, nagu mina seda mõistan." (1946).
[redigeeri] Raamatud
[redigeeri] Eesti keeles ilmunud
- "Loomade farm" (1988; "Perioodika"; tõlkija Mati Sirkel)
- "1984" (1990; "Perioodika"; tõlkija Elias Treeman)
- "Pariisi ja Londoni heidikud" (1995; "Ühiselu"; tõlkija Sirje Veski)
- "Valaskala kõhus" (1995; "Vagabund"; tõlkija Udo Uibo)
- "Kummardus Katalooniale" (2000; "Kupar"; tõlkija Rein Saluri)
- "Loomade farm. 1984" (2002; tõlkijad Tõnis Arro, Tõnis Kusnets, Mati Sirkel, Rünno Vissak)
[redigeeri] Inglise keeles ilmunud
- "Down and Out in Paris and London" (1933)
- "Burmese Days" (1934)
- "A Clergyman's Daughter" (1935)
- "Keep the Aspidistra Flying" (1936)
- "The Road to Wigan Pier" (1937)
- "Homage to Catalonia" (1938)
- "Coming Up for Air" (1939)
- "Animal Farm" (1945)
- "Nineteen Eighty-Four" (1949)
[redigeeri] Raamatud George Orwellist
- Crick, Bernard. "George Orwell: A Life". Penguin. 1982. ISBN 0-14-005856-7
- Smith, D. & Mosher, M. "Orwell for Beginners". 1984. London: Writers and Readers Publishing Cooperative.
- Flynn, Nigel. "George Orwell". The Rourke Corporation, Inc. 1990. ISBN 0-86593-018-X
- Shelden, Michael. "Orwell: The Authorized Biography". HarperCollins. 1991. ISBN 0-06-016709-2
- West, W. J. "The Larger Evils". Edinburgh: Canongate Press. 1992. ISBN 0-86241-382-6 (Nineteen Eighty-Four – The truth behind the satire.)
- Newsinger, John. "Orwell's Politics". Macmillan. 1999. ISBN 0-333-68287-4
- Bowker, Gordon. "George Orwell". Little Brown. 2003. ISBN 0-316-86115-4
- Taylor, D. J. "Orwell: The Life". Henry Holt and Company. 2003. ISBN 0-8050-7473-2
- Hitchens, Christopher. "Why Orwell Matters". Basic Books. 2003. ISBN 0-465-03049-1
- Larkin, Emma. "Finding George Orwell in Burma" New York: Penguin Group. 2005. ISBN 1-59420-052-1
[redigeeri] Esseed
- "A Hanging" (1931)
- "Shooting an Elephant" (1936)
- "Charles Dickens" (1939)
- "Boys' Weeklies" (1940)
- "Inside the Whale" (1940)
- "The Lion and The Unicorn: Socialism and the English Genius" (1941)
- "Wells, Hitler and the World State" (1941)
- "The Art of Donald McGill" (1941)
- "Looking Back on the Spanish War" (1943)
- "W. B. Yeats" (1943)
- "Benefit of Clergy: Some notes on Salvador Dali" (1944)
- "Arthur Koestler" (1944)
- "Notes on Nationalism" (1945)
- "How the Poor Die" (1946)
- "Politics vs. Literature: An Examination of Gulliver's Travels" (1946)
- "Politics and the English Language" (1946)
- "Second Thoughts on James Burnham" (1946)
- "Decline of the English Murder" (1946)
- "Some Thoughts on the Common Toad" (1946)
- "A Good Word for the Vicar of Bray" (1946)
- "In Defence of P. G. Wodehouse" (1946)
- "Why I Write" (1946)
- "The Prevention of Literature" (1946)
- "Such, Such Were the Joys" (1946)
- "Lear, Tolstoy and the Fool" (1947)
- "Reflections on Gandhi" (1949)
- "Bookshop Memories" (1936)
- "The Moon Under Water" (1946)
- "How to rape a goat" (1946)
[redigeeri] Poeemid
[redigeeri] Orwelli looming eesti teatris
- "Loomade farm" (Tallinna Linnateater; lavastaja Mart Koldits; esietendus 3. juunil 2005)
[redigeeri] Välislingid
- George Orwelli romaanidel põhinevad mängufilmid (ingliskeelne)
- George Orwell Ulmekirjanduse BAASis
- "Remembering George Orwell" (ingliskeelne)