Baha'i usk
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist. |
Baha'i usk on religioon, mille rajas Baha'u'llah (1817–1892) 19. sajandil Iraanis. Baha'u'llah'd peavad bahá'íd kõige viimaseks Jumala Ilmutajate reas, mis ulatub tagasi eelajalukku ja kuhu kuuluvad Aabraham, Mooses, Buddha, Zarathustra, Kristus ja Muhammad.
Bahá’í usk on iseseisev monoteistlik religioon, mille kogudusse kuulub ligikaudu 5 miljonit inimest kogu maailmas. Nad on pärit enam kui 2000 erinevast rahvuslikust, rassilisest ja etnilisest grupist ning elavad 235 riigis ja territooriumil. Britannica Aastaraamat (1992) viitas bahá’í usule kui kristluse järel teisele geograafiliselt kõige laialdasemalt levinud religioonile maailmas. See usk sai alguse Iraanis 1844. aastal ning sellel on oma pühakirjad, seadused, kalender ja pühad.
Bahá’í usk õpetab, et maailma peamiste religioonide rajajad, sh Krišna, Buda, Zarathustra, Aabraham, Mooses, Jeesus Kristus ja Muhamed, on ühe ja sama Jumala poolt saadetud jumalikud õpetajad, et harida inimkonda selle arengutasemele vastavate õpetuste ja seadustega. Bahá’í usk tunnistab veel kaht selle ajastu õpetajat: Bábi ja Bahá’u’lláh’d. Bahá’íd usuvad, et religioossed ilmutused jätkuvad tulevikus, et juhendada “igavesti arenevat tsivilisatsiooni”.
1844. aastal rajas Báb (“Värav”) bábi usu. Tema põhieesmärk oli valmistada inimkonda ette teise jumaliku õpetaja peatseks ilmumiseks, kes juhataks inimkonna ülemaailmse rahu ajastusse. Aastal 1863 teatas Bahá’u’lláh, (“Jumala Auhiilgus”), et tema on isik, kellest Báb rääkis, ja nii sündis bahá’í usk. Usu ühtsus on säilitatud kirjalikus “lepingus” antud korralduste tõttu, mis pani paika usu õigusjärgluse ja institutsionaalse võimu põhimõtted. Bahá’í usus ei ole vaimulikkonda. Bahá’í kogudust valitsevad kohalikul, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil rajatud valitavad nõukogud ning ainult bahá’íd võivad annetada oma usu fondidesse. Iraani bahá’íd on pidanud kannatama tagakiusamist oma uskumuste tõttu usu algusaegadest peale.
Bahá’u’lláh’ ilmutuse põhiteema on ühtsus. Ta õpetas, et “maailm on üks riik ja inimkond selle kodanikud”. Tema kirjutised sisaldavad põhimõtteid, seadusi ja institutsioone maailma tsivilisatsioonile, sh igasuguste eelarvamuse kõrvaldamist, sugupoolte võrdõiguslikkust, maailma suurte religioonide ühise lätte ja olemusliku ühtsuse tunnistamist, äärmusliku vaesuse ja rikkuse kaotamist, ülemaailmset kohustuslikku haridust, iga isiku vastutust iseseisvalt tõde otsida, kollektiivse julgeoleku põhimõtetele toetuva föderaalsüsteemi loomist maailmas ja tunnistamist, et religioon on kooskõlas mõistuse ja teadusega. Nendest ideaalidest kinnipidamise tõttu on bahá’í kogudus aktiivselt toetanud rahvusvahelisi organisatsioone nagu ÜRO. Inimkonna teenimine on bahá’í usu teine keskne õpetus, millega seoses on bahá’íd algatanud tuhandeid ühiskondliku ja majandusliku arengu projekte - suurem osa neist tagasihoidlikud, nagu koolid, tervishoiukampaaniad külades ja keskkonnaalased projektid - kogu maailmas.
Bahá’í maailmakeskus Akka/Haifa piirkonnas Iisraelis on olnud nii vaimne kui ka administratiivne bahá’í usu keskus alates sellest, kui Bahá’u’lláh saabus sinna pagulusse 1868. aastal. Bábi pühamu (matmispaik) Karmeli mäel Haifas ja Bahá’u’lláh’ pühamu Akka lähedal on bahá’íde jaoks kaks kõige pühamat paika.
Põhimõtted
Baha'u'llah õpetas, et on üksainus Jumal, ja et inimkonna põhiliseks tsiviliseerivaks jõuks on olnud Tema tahte järk-järguline ilmutamine. Selle protsessi vahendajateks on olnud Jumalikud Ilmutajad, keda inimesed on näinud peamiselt omaette religioossete süsteemide rajajatena, kuid kelle ühiseks eesmärgiks on olnud inimrassi arenemine vaimsele ja moraalsele küpsusele.
Inimkond läheneb praegu täiseale. See teebki võimalikuks inimkonna ühendamise ja rahuliku, globaalse ühiskonna ehitamise. Baha'i usu põhimõtete hulgas, mis on selle eesmärgi saavutamiseks elulise tähtsusega on:
-igasugustest eelarvamustest loobumine -naistele meestega täieliku võrdsuse ja võrdsete õiguste tagamine -religioosse tõe ühtsuse ja suhtelisuse tunnistamine -äärmusliku jõukuse ja vaesuse kaotamine -universaalse hariduse ellurakendamine -iseseisvalt tõe otsismine -maailmaföderatsiooni rajamine -selle tunnistamine, et tõeline religioon on kooskõlas mõistusega ja teadusliku mõtte järgimisega.
Elustiil
Baha'u'llah õpetas, et iga inimolend on "kalliskividest rikas kaevandus", tundmatu isegi selle omanikule, teistest rääkimata ja oma jõukuses ammendamatu.
Elu eesmärgiks on nende omaduste arendamine nii oma elu jaoks kui ka inimkonna teenimiseks. Elu selles maailmas, nii nagu Baha'u'llah seda esitab, on nagu lapse elu ema üsas: moraalsed, intellektuaalsed ja vaimsed võimud, mida inimolend siin Jumala abiga arendab on "jäsemed" ja "organid", mida hing vajab edasiliikumiseks maisele ilmale järgnevates maailmades.
Seepärast on elustiil, mida Baha'id püüavad viljeleda, selline, mis innustab isiksuse arengut. Igapäevane palve ja meditatsioon vabastavad hinge traditsioonilistest mudelitest ja avavad selle uutele võimalustele. Erineva päritoluga inimeste osalemine projektides murrab traditsioonilised eelarvamused. Alkoholi ja narkootiliste ainete kasutamisest hoidutakse, välja arvatud meditsiinilistel põhjustel, kuna need ained lõpptulemusena suretavad mõistust. Viimane kehtib ka keelepeksu kohta, mis nõrgendab inimeste vahelist usaldust ja kahjustab ühtsuse vaimu, millest sõltub inimkonna areng.
Baha'u'llah kirjutised omistavad suurt tähtsust perekonnale kui inimkonna alustoele. Eriti rõhutakse abielu pühadust, mehe ja naise võrdõiguslikkuse tunnistamist ja konsulteerimise vajalikkust.
Palve ja meditatsioon
Bahá’idele on elu eesmärgiks tunda ja armastada Jumalat ning areneda vaimselt. Nagu enamikes teisteski religioonides on palve ja meditatsioon vaimse arengu peamisteks vahenditeks.
Bahá’u’lláh ise kirjutas sadu palveid. Palveid on üldiseks kasutamiseks, tervenemiseks, vaimseks arenguks, raskuste ületamiseks, abielu, koguduse elu ja inimkonna enese eest.
Bahá’u’lláh palus oma järgijatel ka valida üks kolmest "kohustuslikust" palvest igapäevaseks lugemiseks. Lühim nendest on ainult kolm lauset pikk. See ütleb palju Jumala ja inimkonna suhte kohta. See kõlab: "Tunnistan, oo mu Jumal, et Sa oled mind loonud Sind tundma ja Sind palveldama. Sel hetkel tõendan ma enda jõuetust ja Sinu vägevust, enda vaesust ja Sinu rikkust. Pole muud jumalat kui Sina, Abi Hädas, Iseolev."
Nende palvete kohta kasutatud termin "kohustuslik" tähendab bahá’ide jaoks arusaamist, et inimesel on Jumala ees teatud vaimseid kohustusi. Bahá’u’lláh soovitas oma järgijatel ka iga päev mediteerida. Konkreetsemalt innustab ta meid iga päeva lõpus oma tegude ja nende väärtuste üle mõtisklema.
Peale selle ei täpsustanud Bahá’u’lláh mingit konkreetset meditatsioonivormi - nagu ristjalu istumine vüi kindla hingamistehnika kasutamine. Selle asemel võib iga inimene vabalt valida endale sobiva mediteerimise vormi.
Elu peale surma
Nagu ka teistes maailma religioonides, on bahá’i konseptsioon elust pärast surma sügavalt seotud õpetustega hinge olemusest ja selle maise elu eesmärgist. Bahá’u’lláh kinnitas, et iga inimese jaoks eksisteerib eraldi olev, mõistuspärane hing. Selles elus, ütles Ta, on hing seotud füüsilise kehaga. See on keha peamiseks elustajaks ja on meie tegelik mina.
Kuigi hing on füüsiliste vahenditega avastamatu, näitab see end iseloomu omaduste läbi, mida me iga inimesega seostame. Hing on armastuse ja kaastunde, usu ja julguse ning muude selliste "inimlike" omaduste keskpunktiks, mida me ei saa selgitada mõeldes inimesest kui loomast või kui keerulisest orgaanilisest masinast.
Hing ei sure, te kestab igavesti. Kui inimese keha sureb, vabaneb hing seostest füüsilise keha ja ümbritseva maailmaga ning alustab teekonda läbi vaimse maailma. Bahá’id mõistavad vaimset maailma kui meie oma universumi ajatut ja kohatut ulatust - ja mitte mõnd füüsiliselt kauget või võõrast paika.
Järgmisesse ellu astumine võib tuua suurt rõõmu. Bahá’u’lláh samastas surma sünniprotsessiga. Ta selgitab: "Kõrgem maailm on sellest maailmast sama erinev kui see maailm erineb emaüsas oleva lapse omast."
Üsa analoogia võtab mitmeti kokku bahá’i seisukoha maisest eksistentsist. Just nagu üsk on tähtsaks kohaks inimese esmases füüsilises arengus, nii on füüsiline maailm emakaks üksiku hinge arengule. Sellele vastavalt vaatlevad bahá’id maailma nagu töökoda, kus saab arendada ja täiustada tulevases elus vajalikke omadusi.
"Teadke, tõde, et kui inimese hing on käinud Jumala teedel, pöördub see kindlasti tagasi ning võetakse vastu Armastatu hiilgusse," kirjutas Bahá’u’lláh. "Jumala õigluse nimel! Ta jõuab sellise seisuseni, mida ükski sulg ei suuda kujutada ega ükski keel kirjeldada." Lõppkokkuvõttes võib taevast osaliselt vaadelda kui Jumala lähedust; põrgu on Jumalast kaugel olemise seisund. Iga seisund on loomulikuks tulemuseks isiklikele pingutustele vaimselt areneda või mitte. Vaimse arengu võtmeks on järgida Jumala Sõnumitoojate poolt kujundatud rada.
Peale kõige selle jääb pärastise elu täpne olemus saladuseks.
Nõupidamine
Bahá’i usu administratiivorganid kasutavad kõigil tasanditel erilist vastuoludeta otsuste tegemise meetodit, mis kannab nimetust ”konsultatsioon”.
Konsultatsiooni põhiprintsiibid on esitatud Bahá’u’lláh kirjutistes ning konsensusele jõudmise ja tõeavastamise protseduurina on neil potensiaali laialdaseks kasutamiseks. Tõesti, bahá’id on leidnud, et need on kasulikud praktiliselt igal alal, kus on vaja grupiotsuste tegemist ja koostööd. Neid põhimõtteid ei kasutata ainult usu institutsioonides, vaid ka bahá’ide poolt omavates ettevõtetes, bahá’i koolides ja igapäevaste otsuste tegemisel bahá’i perekondades.
”Tõesti, ma ütlen, see on see Päev, mil inimkond näeb Tõotatu Nägu ja kuuleb Tema Häält.” - Bahá’u’lláh
Oma olemuselt püüab konsultatsioon jõuda konsensusele erinevaid valimisgruppe ühendades, mitte neid üksteisest eraldades. See innustab arvamuste mitmekesisust ning kontrollib võimuvõitlust, mis on tavalistes otsustetegemise süsteemides nii levinud.
Bahá’i konsultatsioon põhineb järgmistel süsteemidel:
Informatsiooni tuleks koguda võimalikult ulatuslikest allikatest, otsida mitmekesiseid seisukohti. See võib tähendada lisapingutusi spetsialistide - nagu arstid, juristid või teadlased - arvamuste teadasaamiseks. See võib tähendada ka rohkemat kui traditsiooniliste spetsialistide arvamuste otsimist või püüdlusi erineva päritoluga koguduseliikmete seisukohtade arvestamiseks. Diskussiooni ajal peavad selles osalejad püüdma olla nii avameelsed ja siirad kui võimalik, säilitades ka südamliku huvi teiste seisukohtade vastu. Isiklikke rünnakuid, üldisi ultimaatumeid ja eelarvamuslikke väiteid tuleb vältida.
Kui esitatakse mõni idee, saab see koheselt grupi omandiks. Kuigi see kõlab lihtsalt, on see võib-olla kõige sügavam konsultatsiooni põhimõte. Kuna selle reegli kohaselt lõpetavad kõik ideed olemast mõne indiviidi, alagrupi või valimisgrupi omand. Seda printsiipi järgides innustatakse neid ideid, mis tekivad siirast soovist teenida, vastandina ideedele, mis ilmuvad isikliku ülendamise või valimisgrupi moodustamise soovist.
Grupp püüdleb üksmeelele, kuid järeldusi teha ja otsusele jõuda võib enamuse häälega. Selle põhimõtte tähtsaks aspektiks on mõistmine, et kui otsus on kord tehtud, on tervele grupile kohustuslik üksmeelselt selle järgi toimida - vaatamata sellele kui paljud otsust toetasid.
Selles mõttes ei ole konsultatsiooni puhul ”vähemuse” arvamust ega ”opositsiooni positsiooni”. Bahá’id usuvad pigem, et kui otsus on vale, saab see ilmseks selle rakendamisel - kuid ainult siis, kui otsustav grupp ja tegelikult kogukond tervikuna seda kogu südamest toetavad.
Selline pühendumine ühtsusele kindlustab, et kui otsus või projekt ebaõnnestub, seisneb probleem idees eneses, mitte kogukonna ebapiisavas toetuses või oponentide kangekaelses tegutsemises.
”Tema, Kes on teie Issand, Kõige-Halastavam, hellitab oma südames soovi näha kogu inimrassi kui ühte hinge ja keha.” - Bahá’u’lláh
See põhimõte tuleb jälle tagasi ühtsuse jõu mõistmise juurde. Bahá’u’lláh poeg, ‘Abdu’l-Bahá, ütles, et bahá’id peavad alati püudlema üksmeelele igas küsimuses:
”Kui nad mõnes küsimuses kokkuleppele jõuavad, isegi kui see on vale, on see parem kui mitte nõustuda ja olla õige, kuna see erinevus viib jumaliku alusmüüri lagunemiseni. Kuigi ühel poolel võib olla õigus ja nad ei nõustu, saab see tuhandete eksimuste põhjuseks, aga kui nad nõustuvad, ja mõlemad pooled eksivad, ilmub ühtsuses tõde ja vale muudetakse õigeks.”
Baha'i jumalakojad
Bahá’i pühakojad, kui kogunemispaigad palvetamiseks ja mediteerimiseks, on religioossed ehitised, mis on kõige lähedasemad kiriku, templi või mošee rollile. Kuid need on siiski midagi enamat.
Bahá’u’lláh poolt kujundatuna saavad kohalikud Pühakojad ühel päeval koguduse vaimse elu keskpunktiks - ja väljenduseks selle inimkonna pärast tuntavale murele.
Praeguseni on ehitatud seitse pühakoda - vähemalt üks igal kontinendil, märgiks Usu globaalsest arengust. Usu praegusel arengutasemel on bahá’id keskendunud pigem koguduse elu sotsiaalsete ja vaimsete institutsioonide loomisele ja arendamisele kui füüsiliste hoonete rajamisele igas koguduses. Siiski seisavad juba ehitatud bahá’i pühakojad tuletornidena, kutsudes maailma uuele religioossele väärikusele ja elule.
Igal templil on oma disain, ja siiski vastab arhitektuuriliste nõudmiste kogumile, mis moodustavad ühtse teema. Kõigil bahá’i pühakodadel peab olema üheksa külge ja keskel kuppel.
Esimene pühakoda ehitati Venemaal, Ašabadi linnas Kesk-Aasias. Valmides 1908 aasta paiku teenis see pühakoda selle piirkonna bahá’i kogudust kuni 1938 aastani, mil Nõukogude valitsus koha omastas. Ehitis lammutati 1962 aastal, pärast maavärinas kannatada saamist. Ašabadi pühakoda oli mitmeti oma ajast ees. Lisaks selle piirkonna jõudsasti kasvava bahá’i koguduse teenimisele vaimse keskusena, väljendas see praktikas koguduse inimarmastuslikke ideid. Sellele lisandus arvukalt allasutusi, sealhulgas haigla, kool ja võõrastemaja reisijatele. Esimene Pühakoda läänes valmis 1953 aastal, Wilmette’is, Illinoisis, USA-s, Michigani järve kaldal, Chicagost põhja pool. Selle filigraankuplis ja ebatavalistes ornamentides ühinevad nii ida kui lääne arhitektuuristiilide omadused ning aastate jooksul on see köitnud miljonite külastajate meeli. Teised bahá’i pühakojad ehitati järgnevalt Kampalas, Ugandas; Sidny lähedal Austraalias; Frankfurdi külje all Saksamaal; valvamas Panama linna Panamas ning Apias Lääne-Samoal.
Uusim pühakoda - selle (artikli) kirjutamise ajal - valmis 1986 aastal New Dehlis, Indias. Sellest ajast alates on see ehitis võitnud mitmeid arhitektuuriauhindu ning seda on kirjeldatud sadades ajalehtede ja ajakirjade artiklites.
Inspireerituna lootoslillest koosneb see 27 marmorkroonlehest - mis seisavad kolmeste gruppidena, moodustamaks üheksa külge. Peasaali, mis mahutab 2500 inimest, viib üheksa ust. Pisut üle 40 meetri kõrge helendava pealispinnaga tempel tundub mõnikord hõljuvat oma 20 aakrise asukoha kohal India pealinna äärealal.
Paari lühikese aastaga on New Dehli tempel muutunud üheks maailma peamiseks vaatamisväärsuseks, võttes aastas vastu üle 2,5 miljoni külastaja. Hindude pühadel päevadel on külastajaid olnud 100 000 - nii austatud on bahá’i tempel India elanike poolt, olgu nende religioosne päritolu milline tahes. Tõesti, kõik pühakojad on avatud kõigist religioonidest inimestele. Seal pole jutlusi, rituaale ega vaimulikke.
Kogu maailmas on siiani valitud üle 120 koha tulevasteks Pühakodadeks. Lõpuks saab iga kohalik bahá’i kogudus oma pühakoja. Nagu esimene Ašabadis, saab igaüks nendest koguduse elu keskpunktiks, samuti ka ühiskondlike, teaduslike, hariduslike ja humanitaarsete teenuste keskuseks.
Ühiskondlik ja majanduslik areng
Ühiskondliku ja majandusliku arengu seisukohalt on Baha'i kogukonna elu kõige huvitavamaks omaduseks selle ainulaadne konsultatiivne süsteem. Baha'u'llah õpetas grupiotsuse tegemise mudelit, mis põhineb konsensusele püüdlemisel. Oleks õige öelda, et enamik Baha'i Usu liikmeid õpib mingil määral tundma konsultatiivset protsessi. Sellise süsteemi sotsiaal- ja majandusliku arengu võimalused said esmalt ilmsiks käesoleva sajandi alguses Iraanis, kus Iraani Baha'id rajasid oma koole, kliinikuid ning teisi ühiskondlikke asutusi, sealhulgas Iraani esimene tütarlaste kool.
Tänapäeval edenevad arendusprojektid kiiresti, eriti Kolmandas Maailmas. Need hõlmavad konsultatiivkoole, kohalikke kliinikuid, tervishoiu, põllumajanduse, metsauuenduse, alkoholismialaseid konsultatsiooni tunde ning laste öömaju. Baha'i raadiojaamade kogukonda teenindavad programmid ei hõlma mitte ainult neid praktilisi valdkondi vaid ka rahvuskultuuri tunnustamist.
Saades alguse kohalike vajadustest kohalikult valitud Baha'i nõukogude poolt, on Baha'i arendusprojektid eelkõige rohujuurte tasandi ettevõtmised. Pole kahtlust, et see fakt seletab sellise tööhulga isemajandavat olemust.
Administratiivkord
Idee, et on olemas jumalik mudel bahá’i usu jätkuvaks korraldamiseks, on bahá’i uskumuste ja tegevuse definitsioonis sama tähtis kui Bahá’u’lláh vaimsed ja sotsiaalsed doktriinid.
Sellist valitsemise süsteemi nimetatakse ”administratiivkorraks”. Seda peetakse nii Bahá’i usu enda asjade korraldamise süsteemiks, kui ka paljutõotavaks mudeliks, mida teised administratiiv- ja valitsusasutused saavad hõlpsasti omaks võtta.
”Igas riigis, kus keegi nendest inimestest elab, peavad nad käituma selle riigi valitsuse suhtes lojaalselt, ausalt ja usaldusväärselt” - Bahá’u’lláh
Rajatuna ühisele valimise ja otsuste vastuvõtmise põhimõtete kogule, on süsteem korraldatud ümber vabalt valitavate valitsusnõukogude, mis toimivad kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. See hierarhia kandub üle otsuste tegemise madalaimale rakendatavale tasandile - pakkudes seeläbi unikaalse kõiki inimesi hõlmava demokraatia vahendi - samal ajal pakkudes ka koordineerimise ja võimu tasandit, mis teeb võimalikuks koostöö globaalses ulatuses.
Bahá’i õpetused rõhutavad kuulekust tsiviilvalitsusele ja seadustele. Kui bahá’id võivad vastu võtta mitteerakondlikke ametikohti valitsuses, ei sekku nad erakondlikku poliitilisse tegevusse - sealhulgas ka üksikute kandidaatide või parteide diskussioonidesse. Üksikisikutena on bahá’idel siiski vabadus hääletada kodanike valimistel vastavalt oma südametunnistusele.
Baha'i maailma keskus
Nagu ka teiste kolme maailmareligiooni (judaismi, kristluse ja islami) puhul, seovad baha'i usku Püha Maaga ajaloolised tingimused.
Baha'u'llah ja 'Abdul-Baha pagendusega seotud majad ja teised kohad on baha'i kogukonna poolt suure armastusega taastatud. Igal aastal külastavad Haifat ja Akkat palveränduritena tuhanded baha'id ning neil on eesõigus külastada neid kohti koos oma usukaaslastega kõigist maailma paigust.
Viie aastaste vaheaegadega kogunevad Haifasse Baha'i riiklike kogukondade valitud esindajad, et valida liikmeid Ülemaailmsesse Õigluse Kotta, mis oma asukohast Karmeli mäel korraldab Usu rahvusvahelisi asju. Ülemaailmse Õigluse Koja personal koosneb paljude maade Baha'i vabatahtlikest. Elades Haifa/Akka piirkonnas, teenivad personaliliikmed erinevatel ajavahemikel, vastavalt kutsele.
