Andrei Sahharov

Allikas: Vikipeedia

Andrei Sahharov 1943. aastal

Andrei Sahharov (Андрей Дмитриевич Сахаров) (21. mai 1921 – 14. detsember 1989) oli vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident.

[redigeeri] Biograafia

Ta sündis Moskvas, kuid evakueeriti Teise maailmasõja ajal Türkmenistani, kus ta lõpetas Aşgabati ülikooli.

Andrei Sahharov osales Nõukogude Liidu tuumapommi projektis ja 1950. aastate alguses vesinikupommi väljatöötamises. 1953. aastal valiti ta NL TA akadeemikuks. Ta osales ka 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise Tsaar-pommi väljatöötamises.

1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja püüdis tõkestada võidurelvastumist, kirjutades pöördumisi Nõukogude Liidu juhtkonnale.

1975. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna, kuid teda ei lubatud seda vastu võtma minna.

1980. aastal ta arreteeriti Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja saadeti Gorkisse koduaresti, kus ta elas miilitsa järelvalve all 1986. aastani, mil Mihhail Gorbatšov ta vabastada lasi.

Euroopa Parlament annab alates 1985. aastast igal aastal välja Sahharovi auhinda inimõiguste ja mõttevabaduse eest võitlejatele.

[redigeeri] Isiklikku

Aastast 1972 oli ta abielus Jelena Bonneriga.

[redigeeri] Teosed eesti keeles

• "Uutmine on paratamatu" (artikkel) – 13 autori artiklikogumikus "Teist teed ei ole", Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk. 59–76
• "Minu saatus püüdis mu kinni" (intervjuu, küsitles Mark Levin) – Aja Pulss 1989, nr 6, lk 16–18
• Intervjuu "Vabaduse aste" – Rahva Hääl 9., 10., 11., 12. ja 13. august 1989
• Katkendeid artiklitest – Rahva Hääl 23.–27. juuni 1990
• eessõna raamatule: Grigori Medvedev, "Tšernobõli vihik" (jutustus; tõlkija Sirje Morozova), Perona, Pärnu 1996

[redigeeri] Kirjandus

• Vanda Beletskaja, "Mõistuse kutse" – Maaleht 1989, nr. 12, 13 (23., 30 märts)
• Toomas Sildam, "Andrei Sahharovi ei ole enam" – Noorte Hääl 16. detsember 1989
• David Samoilov, "Lahkunud on pühak" – Reede 22. detsember 1989
• Lembit Valt, "Oma näoga läbi näotu aja" – Sirp 17. mai 1991, lk. 2
• Harry Õiglane, "Andrei Sahharov füüsikuna" – samas
• Mart Niklus, "Ta tegi seda, mida elu temalt nõudis" – samas

Nobeli rahuauhinna laureaat

1901 Dunant, Passy • 1902 Ducommun, Gobat • 1903 Cremer • 1904 IDI • 1905 Suttner • 1906 Roosevelt • 1907 Moneta, Renault • 1908 Arnoldson, Bajer • 1909 Beernaert, d'Estournelles de Constant • 1910 IPB • 1911 Asser, Fried • 1912 Root • 1913 La Fontaine • 1917 Punane Rist • 1919 Wilson • 1920 Bourgeois • 1921 Branting, Lange • 1922 Nansen • 1925 Chamberlain, Dawes • 1926 Briand, Stresemann • 1927 Buisson, Quidde • 1929 Kellogg • 1930 Söderblom • 1931 Addams, Butler • 1933 Angell • 1934 Henderson • 1935 Ossietzky • 1936 Lamas • 1937 Cecil • 1938 Nanseni Pagulasbüroo • 1944 Punane Rist • 1945 Hull • 1946 Balch, Mott • 1947 FSC ja AFSC (kveekerid) • 1949 Boyd Orr • 1950 Bunche • 1951 Jouhaux • 1952 Schweitzer • 1953 Marshall • 1954 UNHCR • 1957 Pearson • 1958 Pire • 1959 Noel-Baker • 1960 Lutuli • 1961 Hammarskjöld • 1962 Pauling • 1963 Punane Rist • 1964 King • 1965 UNICEF • 1968 Cassin • 1969 ILO • 1970 Borlaug • 1971 Brandt • 1973 Kissinger, Le • 1974 MacBride, Satō • 1975 Sahharov • 1976 B.Williams, Corrigan • 1977 AI • 1978 Sadat, Begin • 1979 Ema Teresa • 1980 Esquivel • 1981 UNHCR • 1982 Myrdal, García Robles • 1983 Wałęsa • 1984 Tutu • 1985 IPPNW • 1986 Wiesel • 1987 Arias • 1988 ÜRO Rahuvalvejõud • 1989 XIV dalai-laama • 1990 Gorbatšov • 1991 Suu Kyi • 1992 Menchú • 1993 Mandela, de Klerk • 1994 Arafat, Peres, Rabin • 1995 Pugwashi konverentsid, Rotblat • 1996 Belo, Ramos Horta • 1997 ICBL, J.Williams • 1998 Hume, Trimble • 1999 MSF • 2000 Kim • 2001 ÜRO, Annan • 2002 Carter • 2003 ‘Ebādī • 2004 Maathai • 2005 IATA, el-Baradei • 2006 Grameen Bank, Yunus • 2007 Gore, IPCC