Fridtjof Nansen

Allikas: Vikipeedia

Fridtjof Nansen

Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 – 13. mai 1930) oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja.

[redigeeri] Nansen teadlase ja maadeavastajana

Nansen õppis Kristiania (Oslo) ülikoolis zooloogiat. Ta uskus, et valitud erialal on tal parimad võimalused välitingimustes töötamiseks. Hiljem on ta oma otsust siiski kahetsenud ning arvanud, et õigem valik oleks olnud füüsika ja matemaatika, mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseeruda okeanograafia alal. 1888 sai Nansen doktorikraadi.

Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882 Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Ta hakkas mõtlema, kust võib pärit olla puit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält. Ta arvas, et ajupuit on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale triivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt.

Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 1888–1889 ületas ta esimese inimesena suuskadel Gröönimaa mandriliustiku. Endale iseloomulikul kombel ei alustanud Nansen oma retke mitte asustatud läänerannikult, vaid elaniketa idarannikult – seda sellekst, et lõigata ära taganemistee. See reis tegi temast Norra rahvuskangelase.

Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis 1893-1896 laeval Fram. Ekspeditsiooni eesmärk oli kontrollida Põhja-Jäämere ajujää triivi ideed. Selleks purjetas Nansen piki Venemaa põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. Severnaja Zemlja lähedal vaierdas ta Frami jääpankade külge. Kokkuvõttes selgus, et kõik ongi nii, nagu Nansen oli arvanud: jää liigub Põhja-Jäämeres üldiselt tõesti idast läände. Fram väljus jääst 1896. aasta kevadel. Triiv ei kulgenud siiski üle põhjapooluse, nagu Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt. Sellepärast üritas Nansen koos Hjalmar Johanseniga jõuda poolusele suuskadel ja koerte abiga. Poolusele nad ei jõudnud, kuid käisid ära kaugemal põhjas kui ükski inimene enne neid, jõudes põhjalaiusele 86°14'. Et tagasiteed triivivale laevale oli võimatu leida, liikusid nad lõunasse Franz Josephi maa suunas. Seal olid nad sunnitud talvituma, toitudes jääkarudest ja merihobudest. Tagasi Norrasse jõudsid nad järgmisel kevadel Briti ekspeditsiooni abiga. Nädal pärast nende saabumist jõudis Norrasse tagasi ka Fram. Norra rahvas võttis Nanseni ja ta meeskonnakaaslased vastu ekstaatilise vaimustusega. Rahvus, kes püüdles iseseisvuse poole, vajas kangelasi, et tõsta oma eneseusku.

[redigeeri] Nansen riigimehe ning humanistina

Nanseni oli andekas mitmel alal. Tal oli tähtis roll ka Norra iseseisvumumisel Rootsist 1905. aastal. Ta oli norra rahva seas nii populaarne, et talle pakuti isegi kuninga kohta. 1906–1908 oli ta Norra suursaadik Suurbritannias. Nansen oli esimene Norra esindaja 1920 asutatud Rahvasteliidus. Seal tegeles ta sõjavangide vahetamise küsimustega ning 1921. aasta Volgamaa näljahäda leevendamisega. 1922 sai Nansen Nobeli rahuauhinna.

[redigeeri] Teosed eesti keeles

• “Fridtjof Nansen'i reisijuhtumised Põhja-Jäämere jääl ja pimeduses” I-III; eesti keelde toimetanud Mihkel Neumann. Hermanni kirjastus, Jurjev 1898–1899 (128 + 142 + 103 lk.)
• “Öös ja jääs” (Fridtjof Nanseni ekspeditsioon 1893-1896). Tõlkinud Julius Säkk. A. Org’i kirjastus, Tallinn 1923, 122 lk.
• “Suuskadel läbi Gröönimaa”. Tõlkinud August Hanko, eessõna kirjutanud Edgar Kant. Loodus, Tartu / Tallinn 1938; teine, faksiimiletrükk: Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996 (järelsõna: Rein Põder ja Aarend-Mihkel Rõuk)
• “"Fram" Polaarmeres” I-II; norra keelest tõlkinud Henrik Sepamaa. Sari Maailm ja mõnda. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959 (421 + 388 lk.)

[redigeeri] Kirjandus

• Alina ja Czeslaw Centkiewicz, “Nansen (Fridtjof, mis sinust küll saab?)” (biograafiline romaan). Poola keelest tõlkinud Nora Kaplinski. Eesti Raamat, Tallinn 1976, 276 lk.

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:

Fridtjof Nansen

Nobeli rahuauhinna laureaat

1901 Dunant, Passy • 1902 Ducommun, Gobat • 1903 Cremer • 1904 IDI • 1905 Suttner • 1906 Roosevelt • 1907 Moneta, Renault • 1908 Arnoldson, Bajer • 1909 Beernaert, d'Estournelles de Constant • 1910 IPB • 1911 Asser, Fried • 1912 Root • 1913 La Fontaine • 1917 Punane Rist • 1919 Wilson • 1920 Bourgeois • 1921 Branting, Lange • 1922 Nansen • 1925 Chamberlain, Dawes • 1926 Briand, Stresemann • 1927 Buisson, Quidde • 1929 Kellogg • 1930 Söderblom • 1931 Addams, Butler • 1933 Angell • 1934 Henderson • 1935 Ossietzky • 1936 Lamas • 1937 Cecil • 1938 Nanseni Pagulasbüroo • 1944 Punane Rist • 1945 Hull • 1946 Balch, Mott • 1947 FSC ja AFSC (kveekerid) • 1949 Boyd Orr • 1950 Bunche • 1951 Jouhaux • 1952 Schweitzer • 1953 Marshall • 1954 UNHCR • 1957 Pearson • 1958 Pire • 1959 Noel-Baker • 1960 Lutuli • 1961 Hammarskjöld • 1962 Pauling • 1963 Punane Rist • 1964 King • 1965 UNICEF • 1968 Cassin • 1969 ILO • 1970 Borlaug • 1971 Brandt • 1973 Kissinger, Le • 1974 MacBride, Satō • 1975 Sahharov • 1976 B.Williams, Corrigan • 1977 AI • 1978 Sadat, Begin • 1979 Ema Teresa • 1980 Esquivel • 1981 UNHCR • 1982 Myrdal, García Robles • 1983 Wałęsa • 1984 Tutu • 1985 IPPNW • 1986 Wiesel • 1987 Arias • 1988 ÜRO Rahuvalvejõud • 1989 XIV dalai-laama • 1990 Gorbatšov • 1991 Suu Kyi • 1992 Menchú • 1993 Mandela, de Klerk • 1994 Arafat, Peres, Rabin • 1995 Pugwashi konverentsid, Rotblat • 1996 Belo, Ramos Horta • 1997 ICBL, J.Williams • 1998 Hume, Trimble • 1999 MSF • 2000 Kim • 2001 ÜRO, Annan • 2002 Carter • 2003 ‘Ebādī • 2004 Maathai • 2005 IATA, el-Baradei • 2006 Grameen Bank, Yunus • 2007 Gore, IPCC