Gustav Stresemann

Allikas: Vikipeedia

Gustav Stresemann

Gustav Stresemann (10. mai 1878 Berliin – 3. oktoober 1929 Berliin) oli Saksamaa liberaalne poliitik ja riigimees. Ta teenis Weimari Vabariigi ajal kantslerina ja välissekretarina. Gustav Stresemann sai aastal 1926 Nobeli rahuauhinna.

[redigeeri] Varajased aastad

Stresemann sündis Berliinis. Ta oli pärit keskklassi perest, ta isa oli võõrastemaja pidaja ja õllepruulija.Tema õpipaigaks olid erinevad ülikoolid Berliinis ja Leipzigis, ta nimelt spetsialiseerus filosoofia ja kirjanduse õppimisele,peale selle omandas ta ka doktorikraadi majandusteaduses.Ning lisaks sai ta ka Õpilasühenduse esimeheks. 1902-ndal aastal asutas Stresemann Saksa Manufaktuuride ühenduse. 1903 asbiellus ta jõuka juudist berliini ärimehe tütrega Käte Kleerfeldiga.Samal ajal oli Gustav juba ka Friedrich Naumanni Rahvus-Sotsiaalse ühenduse liige.1906.aastal valiti ta Dresdeni linna volikogu liikmeks.Kuigi ta oli algselt töödanud kauba assotsiatsioonides,sai ta juba varsti Saksimaa Rahvusliku Liberaalse partei esimeheks.Gustav valiti Reichsdagi 1907-ndal aastal,kus ta sai lähedaseks erakonna esimehega Ernst Bassermanniga.Siiski ei olnud ta nõus paljude konservatiivide erakondade liikmetega,selle tõttu aastal1920 kaotas ta oma positsiooni täidesaatvas komitees ja samal aastal kaotas ta ka oma võimu parlamendis ja linna volikogus.Peale suuri kaotusi pöördus ta tagasi oma algsetele oskustele ja asutas Saksa-Ameerika majandus assotsiatsiooni.Ta pöördus tagasi Reichsdagi 1914.Nõrga tervise tõttu ta eksimileeriti sõjaväest. Stresemanni poliitika trotsib lihtsat liigitamist.Tänapäeval on teda üldiselt peetud kui üheks oluliseks Saksamaa juhtpositsiooniks ja vankumatuks demokraatia toetajaks Weimari Vabariigi ajal.Edaspidi on teda tuntud kui Euroopa majanduse integratsiooni ettenägijana.Väidetavalt on tema kõige märkimisväärne saavutus Prantsusmaa ja Saksamaa vaheline lepitus,millega Gustav ja Aristide Briand saavutasid 1926.aastal Noobeli Rahu Preemia. Siiski tema poliitiliste ideede evolutsioon tundub siiani mõnevõrra kõikuv.Algselt ,Saksa Impeerium,mille Stresemann asutas oli loodud koos vasakpoolsete Rahva Liberaalidega,Esimese Maailmasõja kestel aga vahetas ta pooli mines üle parempoolsetele,väljendades,et ta lubab toetust Saksamaa monarhiale ja laienemis võimalustele.Ta oli üks nendest,kes pooldas allveelaevade piiramatut sõjategevust.Stresemanni assotsiatsioon parempoolsetega kohustasid teda kõrvale jääma Saksamaa Demokraatlikust erakonna juhtpositsioonist,hoopiski anti Stresemannile võimalus luua oma enda partei,DVP-Deutche Volkspartei(Saksamaa Kodanike partei) tõestasid parempoolsete mõju Rahvus Liberaalse Erakonnale.Enamik tema toetusest tulenes keskklassi ja kõrgklassi proletariaatidelt.DVP platform julgustas kristlike perekondade põhimõtteid,ilmalikku haridust,majanduspoliitikat-langetada tariife,vaenulikkust Marxismi vastu,vastuseis hoolekande kulutamisele ja põllumajanduse vaibumisele,ihnsuse aksepteerimist demokraatias.Vaatamata sellele,et tema erakond oli algselt nähtud kui piki mööda kulgevat sirgjoonelist konservatiivide Saksa Rahvusliku erakonda,kui osa rahvusvahelisest oppositsioonist Weimari Vabariigis.Eriti oma kahese suhtumisega suutis ta Freikopside ja Kapp Putchi esinduste vastu seista.Stresemann üritas tasapisi teha koostööd ka vasakpoolsetega varjates seda kiivalt W.Rathenau eest.

Nobeli rahuauhinna laureaat

1901 Dunant, Passy • 1902 Ducommun, Gobat • 1903 Cremer • 1904 IDI • 1905 Suttner • 1906 Roosevelt • 1907 Moneta, Renault • 1908 Arnoldson, Bajer • 1909 Beernaert, d'Estournelles de Constant • 1910 IPB • 1911 Asser, Fried • 1912 Root • 1913 La Fontaine • 1917 Punane Rist • 1919 Wilson • 1920 Bourgeois • 1921 Branting, Lange • 1922 Nansen • 1925 Chamberlain, Dawes • 1926 Briand, Stresemann • 1927 Buisson, Quidde • 1929 Kellogg • 1930 Söderblom • 1931 Addams, Butler • 1933 Angell • 1934 Henderson • 1935 Ossietzky • 1936 Lamas • 1937 Cecil • 1938 Nanseni Pagulasbüroo • 1944 Punane Rist • 1945 Hull • 1946 Balch, Mott • 1947 FSC ja AFSC (kveekerid) • 1949 Boyd Orr • 1950 Bunche • 1951 Jouhaux • 1952 Schweitzer • 1953 Marshall • 1954 UNHCR • 1957 Pearson • 1958 Pire • 1959 Noel-Baker • 1960 Lutuli • 1961 Hammarskjöld • 1962 Pauling • 1963 Punane Rist • 1964 King • 1965 UNICEF • 1968 Cassin • 1969 ILO • 1970 Borlaug • 1971 Brandt • 1973 Kissinger, Le • 1974 MacBride, Satō • 1975 Sahharov • 1976 B.Williams, Corrigan • 1977 AI • 1978 Sadat, Begin • 1979 Ema Teresa • 1980 Esquivel • 1981 UNHCR • 1982 Myrdal, García Robles • 1983 Wałęsa • 1984 Tutu • 1985 IPPNW • 1986 Wiesel • 1987 Arias • 1988 ÜRO Rahuvalvejõud • 1989 XIV dalai-laama • 1990 Gorbatšov • 1991 Suu Kyi • 1992 Menchú • 1993 Mandela, de Klerk • 1994 Arafat, Peres, Rabin • 1995 Pugwashi konverentsid, Rotblat • 1996 Belo, Ramos Horta • 1997 ICBL, J.Williams • 1998 Hume, Trimble • 1999 MSF • 2000 Kim • 2001 ÜRO, Annan • 2002 Carter • 2003 ‘Ebādī • 2004 Maathai • 2005 IATA, el-Baradei • 2006 Grameen Bank, Yunus • 2007 Gore, IPCC