Karbamiid
Allikas: Vikipeedia
| Karbamiid | |
|---|---|
  |
|
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO. Normaaltingimustel valge lõhnatu tahkis.
Karbamiidi leidub kõige rohkem lindude väljaheites ja uriinis, samuti teiste organismide jäänustes.
Karbamiidi avastas 1773. aastal Hilaire Rouelle.
See oli esimene orgaaniline ühend, mis anorgaanilistest lähteainetest kunstlikult sünteesiti, kummutades nii vitalismi teooria. Sellega pani Friedrich Woehler 1828. aastal aluse orgaanilisele keemiale, valmistades uurea kaaliumtsüanaadi (KCNO) ja ammooniumsulfaadi [(NH4)2(SO4)] reaktsiooniga. Kuigi Woehler üritas saada ammooniumtsüanaati, sai ta hoopis karbamiidi ning kummutas tahtmatult vitalismi teooria, mille kohaselt elusorganismide kemikaalid erinevad fundamentaalselt elutust ainest.
Karbamiid on lämmastikku sisaldav keemiatööstuse produkt, mida maailmas toodetakse umbes 100 000 000 tonni aastas.
Karbamiidi toodetakse kommertseesmärkidel sünteetilisest ammoniaagist ja süsinikdioksiidist. Karbamiidi toodetakse graanulitena, helvestena, kristallidena ja lahustena.
Rohkem kui 90% toodangust kasutatakse väetisena. Karbamiid on suurima lämmastikusisaldusega (46.4%) lämmastikväetis.
Karbamiidi kasutatakse muu hulgas ka plastmasside, ravimite, kosmeetikavahendite ja sünteetiliste vaikude toorainena.
