Jugoslaavia Kuningriik

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Jugoslaavia Kuningriik
Краљевина Југославија
Kraljevina Jugoslavija


Lipp	Vapp

Keel

serbia, sloveeni, horvaadi

Jugoslaavia kuningas

247 542 km² 1533

13 934 038 (1931)

Kroon (kuni 1920. aastani)
Dinaar (alates 1920. aastast)

Jugoslaavia Kuningriik oli kuningriik Balkani poolsaarel alates Esimesest Maailmasõjast kuni Teise Maailmasõjani. Riik paiknes maa-alal, kus tänapäeval asuvad Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Makedoonia ja enamus tänapäeva Sloveeniast ja Horvaatiast. Kuni 1929. aastani oli riigi nimi Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriik (Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik).

[redigeeri] Riigi loomine

Kuningriik loodi 1. detsembril 1918. Riigi nimetuseks oli "Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik" (serbia keeles: Краљевина Срба, Хрвата и Словенаца / Kraljevina Srba, Hrvata i Slovenaca; horvaadi keeles: Kraljevina Srba, Hrvata i Slovenaca; sloveeni keeles: Kraljevina Srbov, Hrvatov in Slovencev) või lühendatult "Kuningriik SHS" (Краљевина СХС / Kraljevina SHS).

1. detsembril 1918 loodud kuningriigi kuulutas välja Aleksandar Karađorđević, kes täitis oma isa Petar I kohustusi. Kuningriik moodustati endistest vabadest kuningriikidest Serbiast ja Montenegrost, suurest osast territooriumist, mis oli varem olnud Austria-Ungarist, Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Riigi osa.

Kuningriik piirnes Itaaliaga ja Austriaga loodes, Ungari ja Rumeeniaga põhjas, Bulgaariaga idas, Kreeka ja Albaaniaga lõunas ja Aadria merega läänes.

Keskvõim püüdis uut riiki poliitiliselt ja majanduslikult integreerida. See ülesanne oli raske, sest riigis elas palju rahvusi, räägiti mitut keelt ja tunnistati mitut usku. Igal piirkonnal oli erinev ajalugu ja majanduslik arengutase.

[redigeeri] Riigi Langemine

Kartes Teise Maailmasõja Teljeriikide sisetungi kirjutas Prints Paul 25. märtsila 1941 alla Kolmikpaktile. Selle otsuste tõttu toimusid Belgradis massiivsed demonstratsioonid ja 27. märtsil Suurbritannia toetusel kukutati sõjaväelise riigipöördega valitsus. Võimule tuli 17-aastane Peter II ja peaministriks sai kindral Dušan Simović. Jugoslaavia de facto katkestas Teljeriikide toetamist, ametlikult lahti ütlemata Kolmikpaktist. Kuigi uued valitsejad olid Saksamaa vastased, kardeti siiski, et kui Hitler ründaks Jugoslaaviat, siis Suurbritannia ei oleks olnud valmis Jugoslaaviale appi tulema. Sellest hoolimata Aprillis 1941 Teljeriigid tungisid sisse Jugoslaavia Kuningriiki ja vallutasid selle kiiresti.