1941

2. juuli - vallutati Saksa vägede poolt Riia
3. juuli - pidas N. Liidu riikliku kaitsekomitee esimees Stalin Moskva raadios oma kurikuulsa kõne, milles ta kutsus tööliste ja talupoegade maakaitseväge (s.t. hävituspataljoni) järgima kogu maal põletatud maa üleskutset
24. juuli – Saksamaa lennuvägi sooritas esimese pommirünnaku Moskvale.
29. juuli – Prantsusmaa ja Jaapan sõlmisid Indohiina ühisprotektoraadi kokkuleppe.

[redigeeri] August

8. august – Eestist Saaremaalt lähtus Nõukogude lennuväe esimene pommirünnak Berliini. Nõukogude andmeil sooritati Kogula ja Aste lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini Saksamaa pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 erineva kaliibriga pommi kogukaaluga 36050 kg.

[redigeeri] September

8. september – Saksa sõjavägi algas Teise maailmasõja käigus Leningradi piiramist.
12. september - Saksa sõjavägi kohtas Idarindel esimest lumesadu.

[redigeeri] Oktoober

25. oktoober – Saksamaa esimene pealetung Moskvale Teises maailmasõjas kukkus läbi.

[redigeeri] November

12. november - Temperatuur Moskva ümbruses langes -12°C-ni.

[redigeeri] Detsember

7. detsember – Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris.

[redigeeri] Sündmused Eestis

[redigeeri] Jaanuar

10. jaanuar - Sõlmiti leping 57.000 sakslase ümberasustamiseks Eestist, Lätist ja Leedust.

[redigeeri] Veebruar

[redigeeri] Märts

[redigeeri] Aprill

[redigeeri] Mai

12. mai - Eestlastest Hispaania vabatahtlike pidulik vastuvõtt kommunistide poolt Tallinnas.

[redigeeri] Juuni

14. juuni – Nõukogude repressiivorganid korraldasid esimese massilise küüditamise Baltikumist (juuniküüditamine).
27. juuni – Armanda degli Abbati-Campodonico kui välismaalane arreteeriti ja Abbati laulustuudio tegevus katkes.
28. juuni - toimus Eestis mobilisatsioon NSVL võimude poolt ning mobiliseeritud viidi tööpataljonidesse
30. juuni – 1. juuli – Nõukogude repressiivorganid korraldasid Lääne-Eesti saartel teise massilise küüditamise laine.

[redigeeri] Juuli

Põhja-Eesti mesavennad.

3. juuli - Metsavennad vabastasid Kilingi-Nõmme.
4. juuli - Liivamäe lahing oli metsavendade esimene suurem kokkupõrge Punaarmeega.
5. juuli - Esimesed Saksa väeosad ületasid Võrumaal Naha külas Eesti piiri.
9. juuli – Tartus lasi Punaarmee õhku ajaloolise Kivisilla.
10. juuli – Kolga lahes maabus Soomes eesti vabatahtlikest moodustatud luuregrupp Erna kolonel Kure juhtimisel. Grupp asus laagrisse Harjumaa ja Järvamaa piiril Kautla rabas, kuhu peagi kogunes üle 1500 sõjapõgeniku.
10. juuli - Toimus Tartu ülestõus, metsavennad ja Eesti vastupanuorganisatsioonid vabastasid Tartu lõunaosa.
22. juuli – Tallinnas käsutati kõik 16-55-aastased kodanikud kaitsetöödele – rajati "Lauristini liin".
22. juuli – Saksa väed andsid löögi Põltsamaalt Mustvee suunas.
25. juuli - Ümberpiiramisohus Punaarmee osad taganesid Tartu põhjaosast.
30. juuli - Metsadesse põgenenud kommunistid mõrvasid Kuremaa vallas paarkümmend inimest.
31. juuli - Omakaitse hävitas Saare koti.

[redigeeri] August

28. august – Saksa õhujõudude lennukid pommitasid laevade konvoid, mis oli teel Tallinnast Kroonlinna. Eesti aurik Eestirand sai tabamuse ja kapten juhtis selle madalikule Prangli saare lähedal. Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Eestiranna pardal olid Harju- ja Läänemaalt ning saartelt mobiliseeritud mehed keda Nõukogude võimud kavatsesid viia NKVD tööpataljonidesse. Prangli saarele pääsenud 2672 mobiliseeritut pöördusid kodudesse tagasi 31. augustil.
28. august - Eesti ja Saksa väeüksused vallutasid Tallinna.

[redigeeri] September

8. september – Saksa vägede dessant maabus Vormsil.
11. september - Moodustati abistamisorganisatsioon Eesti Rahva Ühisabi.
14. september – Eesti ja Saksa vägede dessant maabus Muhus. Saar vallutati 17. septembril.
17. september – Saksa väed tungisid Saaremaale.

[redigeeri] Oktoober

5. oktoober – Sõrves alistusid viimased Saksa vägedele Saaremaal vastupanu osutanud Nõukogude Liidu väeosad.
14. oktoober – Saksa väegede dessant maabus Hiiumaal.
22. oktoober – Tahkunal alistusid viimased Saksa vägedele Hiiumaal vastupanu osutanud Nõukogude Liidu väeosad.

[redigeeri] November

1. november - Koolid alustasid tegevust. Sisedirektori korraldusel tuli sel puhul kogu Eestis heisata Eesti ja Saksa lipud.

[redigeeri] Detsember

6. detsember – Viimase osana Eestist hõivasid Saksa väed Osmussaare.
20. detsember - Poliitilistele vangidele kuulutati amnestia. Enamik kommuniste vabastati.

[redigeeri] Sündinud

14. jaanuar – Faye Dunaway, USA näitleja
21. jaanuar – Plácido Domingo, laulja
30. jaanuar – Dick Cheney, Ameerika Ühendriikide asepresident (2001–)
13. veebruar – Virgo Mihkelsoo, eesti tehnikateadlane
12. aprill – Bobby Moore, inglise jalgpallur
23. aprill – Paavo Lipponen, soome poliitik
31. mai – Aleksander Heintalu (Vigala Sass), eesti taimetark ja teadmamees
28. august – Toomas Leius, eesti tennisist
3. september – Sergei Dovlatov, vene kirjanik
9. september – Otis Redding, ameerika laulja ja laululooja
3. detsember – Eduard, Anhalti prints, Anhalti hertsogliku perekonna pea
6. detsember – Evald Hermaküla, eesti näitleja ja lavastaja
15. detsember – Leo Mõtus, Eesti informaatikateadlane
31. detsember – Alex Ferguson, šoti jalgpallur ja jalgpallimänedžer (Manchester United)

[redigeeri] Surnud

13. jaanuar – James Joyce, iiri kirjanik
28. veebruar – Alfonso XIII, Hispaania kuningas
5. märts – Karl Menning, eesti elukutselise teatri algataja ja diplomaat
28. märts – Virginia Woolf, inglise kirjanik
4. juuni – Wilhelm II, Saksamaa keiser ja Preisimaa kuningas
3. juuli – Friedrich Karl Akel, eesti diplomaat ja poliitik
6. juuli – Carl Prima, eesti arst
1. september – Karl Parts, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja väejuht
1. september – Eduard Laaman, eesti ajakirjanik ja poliitik
1. oktoober – Ants Piip, Eesti ühiskonnategelane, poliitik ja riigivanem – surnud Venemaal, Permi oblasti vangilaagris
25. oktoober – Robert Delaunay, prantsuse maalikunstnik
12. november – Eduardo Schaerer, endine Paraguay president
16. november – Miina Härma, eesti helilooja ja koorijuht
20. detsember – Igor Severjanin, vene luuletaja
24. detsember – August Liit, Eesti kriminaalpolitseinik
30. detsember – Lazar Lissitski, juudi päritolu Vene maalikunstnik ja arhitekt

[redigeeri] Nobeli auhinnad

füüsika – auhinda välja ei antud
keemia – auhinda välja ei antud
meditsiin – auhinda välja ei antud
kirjandus – auhinda välja ei antud
rahu – auhinda välja ei antud

See also ebooksgratis.com: no banners, no cookies, totally FREE.

1941

Allikas: Vikipeedia

Sisukord

[redigeeri] Sündmused maailmas

[redigeeri] Jaanuar

[redigeeri] Veebruar

[redigeeri] Märts

[redigeeri] Aprill

[redigeeri] Mai

[redigeeri] Juuni

[redigeeri] Juuli

[redigeeri] August

[redigeeri] September

[redigeeri] Oktoober

[redigeeri] November

[redigeeri] Detsember

[redigeeri] Sündmused Eestis

[redigeeri] Jaanuar

[redigeeri] Veebruar

[redigeeri] Märts

[redigeeri] Aprill

[redigeeri] Mai

[redigeeri] Juuni

[redigeeri] Juuli

[redigeeri] August

[redigeeri] September

[redigeeri] Oktoober

[redigeeri] November

[redigeeri] Detsember

[redigeeri] Sündinud

[redigeeri] Surnud

[redigeeri] Nobeli auhinnad

Views

Navigeerimiskast

Otsi

Teised keeled