Austria-Ungari

Allikas: Vikipeedia

Die im Reichsrat vertretenen Königreiche und Länder und die Länder der heiligen ungarischen Stephanskrone
A birodalmi tanácsban képviselt királyságok és országok és a magyar Szent Korona országai

Austria-Ungari lipp Austria-Ungari vapp
Austria-Ungari 1914 aastal
Riigikeeled	saksa, ungari
Pealinn	Viin
Suurim linn	Viin, 1 675 000 el. (1907)
Riigipea	Austria keiser, Ungari kuningas
Pindala	680 887 km² (1907)
Rahvaarv	48 592 000 (1907)
Rahaühik	kulden
Eksisteerimise aeg	1867–1918

Austria-Ungari kaksikmonarhia oli riik Kesk-Euroopas. Riik tekkis, kuna Austria keisririik sai 1859 lüüa Itaalia ja 1866 Preisimaa käest ning impeeriumi suurriigiseisundi kindlustamiseks ja sisevastuolude mahendamiseks otsustati nn. Ausgleichiga (kompromissiga) anda Ungari kuningriigile eristaatus.

1867 rajatud liitriik jagunes Tsisleitaaniaks:

• Böömimaa kuningriik
• Dalmaatsia kuningriik
• Galiitsia ja Lodomeeria kuningriik
• Alam-Austria ertshertsogkond
• Ülem-Austria ertshertsogkond
• Bukoviina hertsogkond
• Kärnteni hertsogkond
• Kraini hertsogkond
• Salzburgi hertsogkond
• Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (Austria Sileesia)
• Steiermarki hertsogkond
• Määrimaa markkrahvkond
• Gefürstete Grafschaft Tirol
• Vorarlberg
• Küstenland:

• Gefürstete Grafschaft Görz und Gradisca
• Trieste linn
• Istra markkrahvkond
  

Transleitaaniaks:

• Ungari kuningriik
• Horvaatia ja Slavoonia kuningriik
• Rijeka linn
  

Kummalgi riigi osal oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus.

Bosnia ja Hertsegoviina oli ühisvalduses.

Austria-Ungari lagunes 24. oktoobril 1918 Ungari lahkulöömisega. Austria-Ungari territooriumil tekkisid uued riigid: Tšehhoslovakkia, Ungari ja Austria; osa Austria-Ungari territooriumist läks Itaaliale, Jugoslaaviale, Poolale ja Rumeeniale.

[redigeeri] Vaata ka:

• Austria keiser
• Austria keisririik
• Austria-Ungari ajalugu
• Habsburgid
• Habsburgid-Lotringid