Frangid
Allikas: Vikipeedia
| inglise | Franks | |
| saksa | Franken | |
| vene | франки |
Frangid (germaani keeles 'vabad') olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal. Sõna "frangid" seostatakse nende relva, kaheteralise sõjakirve francea nimetusega.
Frangid jagunesid ripuaari frankideks (nn kaldaäärsed frangid) ja saali frankideks (nn mereäärsed frangid). Umbes 4. sajandi keskpaiku läksid saali frangid üle Reini, hõivasid sealsed alad ja vallutasid Kölni.
Julianus Apostata asundas frangid Maasi ja Schelde jõe vahelisele alale.
Frangid andsid head täiendust roomlaste sõjaväele.
Frangi riigi rajas kuningas Chlodovech I Merovingide dünastiast. Ta võttis 496 vastu katoliku usu, tagades sellega oma riigile kiriku toetuse. 6. sajandiks hõlmas Frangi riik kogu Gallia.
Frangi riigi ajaloos eristatakse 4 etappi:
- iseseisev keltide Gallia aeg (kuni 1. saj keskpaik eKr; lõppes Caesari vallutusega)
- Rooma-Gallia aeg – Gallia Rooma provintsina (1. saj II pool eKr – 3. saj pKr; lõppes frankide vallutusega)
- Merovingide Gallia aeg (5.-8. saj)
- Karolingide Gallia aeg (8.-10. saj)
Sisukord |
[redigeeri] Keldi-Gallia aeg
Selle aja lõpuks oli Gallia killustatud u 80-ks alaks (civitas’eks). Piirkonda asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid – gallialased. Neil ei olnud ühtset riiki. Suguharude ühtsust kandsid druiidid – keldi usu preestrid.
[redigeeri] Rooma-Gallia aeg
Caesari vallutusega viidi Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni: Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid oma mõju, ülemkihi keeleks sai ladina keel. Gallia ülikutele avati Rooma senat (48. a).
[redigeeri] Merovingide Gallia aeg
Barbarite vallutused viisid Gallia germaani kultuuri. 3. sajandi lõpuks olid frangid asunud Reini Rooma-poolsele kaldale. 5. saj lõpus ja 6. saj alguses (kui kuningas oli Chlodovech) haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Chlodovech I kindlustas oma võimu ristiusu vastuvõtmisega; seega hakati koostööd tegema gallo-romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulikega, alustati sõda ariaanlaste, burgundide ja läänegootide vastu. Chlodovech I pani 5. saj lõpul aluse Frangi kuningriigile ning muutis Merovingide võimu päritavaks – pani aluse dünastiatele. Pandi kirja saali õigus. 6.saj kujunes 4 erinevat piirkonda:
- Neustria (Lääne- ja Loode-Gallias)
- Austraasia (Kirde-Gallias)
- Burgundia (varasem burgundi riigi territoorium)
- Alemannia
7.saj keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Aja jooksul tekkis nende vahel rivaliteet, võitjana väljus Austraasia majordoomus Pippin (kuulutati 687. a riigi ainsaks majordoomuseks), kes ühendas uuesti Frangi riigi. Tema järeltulija K. Martell võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martelli valitsusajal toimus „pikselöök Prantsusmaa ajaloos“ – Poitiers’ lahing. Selles lahingus kaitsesid frangid end araablaste ning sakside vastu. Karl Martelli tähtsus seisnes:
- muutuste tegemises sõjaväes – raskeratsavägi
- oma võimu kindlustamises vaimulike toetuse abil – kõrgemad vaimulikud ametid anti väejuhtidele.
