Ekvatoriaal-Guinea
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
| Ekvatoriaal-Guinea Vabariik
hispaania República de Guinea Ecuatorial
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Caminemos Pisando la Senda de Nuestra Inmensa Felicidad | ||||
| Pealinn | Malabo | ||||
| Pindala | 28 051 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | hispaania, prantsuse, portugali | ||||
| Rahvaarv | 510 500 (2003) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 18,2 in/km² | ||||
| Riigikord | diktatuur | ||||
| President | Teodoro Obiang Nguema Mbasogo | ||||
| Peaminister | Ricardo Mangue Obama Nfubea | ||||
| Iseseisvus | 11. august 1968 | ||||
| SKT | 25,7 miljardit USA dollarit (2005) | ||||
| elaniku kohta | 50200 USA dollarit (2005) | ||||
| Rahaühik | Kesk-Aafrika frank (XAF) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg | ||||
| Tippdomeen | .gq | ||||
| ROK-i kood | |||||
| Telefonikood | 240 | ||||
Ekvatoriaal-Guinea on riik Lääne- Aafrikas Guinea lahe ääres ja saartel. Tal on maismaapiir Kameruni ja Gaboniga.
Sisukord |
[redigeeri] Poliitiline süsteem
Ekvatoriaal-Guinea on on vormiliselt presidentaalne vabariik sisuliselt valitseb seal aga diktaator Teodoro Obiang Nguema Mbasogo. Presidendi valib rahvas 7 aastaks. Seadusandlik organ on 100-kohaline Rahvastesindajete Koda, mille liikmed valitakse 5 aastaks.Valida võivad vähemalt 18-aastased. Täidesaatev võim kuulub Ministrite Nõukogule. Vormiliselt kehtib mitmeparteisüsteem, kuid tegelikult on võimupareti presideni juhitav Ekvatoriaal-Guinea Demokraatlik Partei (Partido Democratcio de Guinea Ecuatorial). Kohtusüsteem on kolmeastmeline,kõrgeim kohus on Ülemtribunal. Kehtib 1991. aasta põhiseadus. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on mittevaba riik. Korruptsiooniindeki järgi asub Ekvatoriaal-Guinea maailmas 151.kohal.
[redigeeri] Rahvastik
Mandrialal Mbinis on peamine etniline rühm fangid,nad moodustavad 85% riigi rahvastikust.Rannikul ja rannikulähedastel saartel elab väiksemaid rahvusrühmi. Biokol elavad peamiselt bubid. Nii fangid kui ka bubid kõnelevad bantu keelt. Eurooplasi elab alla 1000 inimese. Peaaegu pool rahvastikust elab linnades, ligi kolmandik kahes linnas pealinnas Malabos(bioko saarel) ja Batas(mbinis). 86% täiskasvanutest on kirjaoskajad, mis on Aafrika riikide hulgas suurimaid kirjaoskuse protsente. Ristiusulised on enamasti katoliiklased, osa elanikkonnastjärgib hõimuusundeid.
[redigeeri] Majandus
Ekvatoriaal-Guinea on nafta- ja gaasivaru kasutuselevõtmise tõttu olnud viimasel kümnel aastal üks maailma kiireima majanduskasvuga riike(1997 oli kasv rekordiline - 151,4% ka 1998-2001,2003 ja 2004 oli maailmas esikohal).Ekvatoriaal-Guinea on tööstuse osatähtsuselt SKT-s esimene(90,6%).Haritavat maad on 4,6% riigi terr-st.Rohkesti kasvatatakse kakao- ja kovipuud ,toodang veetakse välja.Pms. oma tarbeks kasvatatakse maniokki, bataati, banaane, kookospalmi, õlipalmi ja suhkruroogu.Karjapidamist takistab tsetsekärbes.Tähtsal kohal on väärispuidu raie ja väljavedu.Püütakse tuunikala ja koorikloomi(eriti krevette).Mantee kogupikkus on 2880 km(2002),teed on halvas seisukorras.Väljavedu (2005. a. 6,7 mrd. USD eest)ületab sisseveo(1,9 mrd. USD eest)üle kolma korra.Välja veetakse peamiselt naftat, metanooli, kakaod ja puitu,pms.Sissetuuakse kõige rohkem naftatooteid ja masinaid.Turism tõi sisse 14 mln USD.
Enne iseseisvumist rajanes Ekvatoriaal-Guinea majandus kakao tootmisel, mis oli ühtlasi ka peamine ekspordiartikkel ning valuuta allikas. 1959. aastal oli riik Aafrika rikkaim. Iseseisvumise järel võimule saanud diktatuur mõjus majandusele laastavalt. Kakao tootmine langes diktaator Francisco Macías Nguema võimu ajal 36 000 tonnilt peaaegu olematuks. Kui Francisco Macías Nguema kukutati riigipöördega 1979. aastal ning võimule sai Maciase nõbu Teodoro Obiang Nguema Mbasogo hakati taastama ka vahepeal hävinud majandust, kuid kakao tootmine pole seniajani endises mahus taastunud. 2000. aastal näiteks toodeti kakaod 4800 tonni, mis on vaid viiendik kunagisest.
1996. aastal avastati riigis suured naftavarud, mida asuti välisfirmade abiga kiiresti ekspluateerima. 2002. aastal toodeti toornaftat 220 000 barrelit päevas. 2004. aastal aga juba 360 000 barrelit päevas. Nafta tootmine on teinud Ekvatoriaal-Guineast Ühe maailma rikkaima riigi. SKP elaniku kohta oli 2005. aastal 50200 USA dollarit, millega riik jääb alla vaid Luksemburgile. Siiski jõuab sellest rikkusest vähe lihtrahvani. Kuna riiki valitseb diktaator Teodoro Obiang Nguema Mbasogo siis naftatuludest saavad suurimat kasu kõrgemad riigiametnikud ja sõjaväelased.
Enamus inimesi elab endiselt ilma puhta vee ja elektrita. Ametnikud on korrumpeerunud.
[redigeeri] Haldusjaotus
Riik jaguneb 7 provintsiks (provincia):
- Annobóni provints
- Kesk-Lõunaprovints
- Kie-Ntem
- Lõuna-Bioko
- Põhja-Bioko
- Rannikuprovints
- Wele-Nzas
[redigeeri] Loodus
E-G. hõlmab mandriosa Mbini,rannikulähedased saared Corisco(mandyi), Elobey Grande ja Elobey Chico ning Bioko ja Annoboni saare. Mbini ala on valdavalt 600-900 m kõrgune mägismaa, Kristallmägedes ulatub kõrgus üle 1000 m (kõrgeim tipp Mitra, 1200 meetrit) Mägised on ka saared. Riigi suurim saar on Bioko, paikneb Mbinist rohkem kui 180 km loodes.Bioko koosneb kolmest liitunud vulkaanilisest massiivist,seal asub ka kõrgeim tipp Basile(3008 m). Kliima on ekvatoriaalne edelamussoonide tõttu väga niiske.Keskmine temperatuur on 24-28 kraadi ning sajab üle 2000mm/a(kuni 9000mm/a).Ligi 2/3 riigi terr-st kata mets.Kasvab pms. troopiline vihmamets,Mbini rannikul on mangroove. Muldadest on valdavalt vihmametsa puna-kollased ferraliitmullad. Maavaradest leidub rauamaaki, titaani, mangaani, uraani, ja kullaliiva, suurem osa varudest on kasutusele võtmata. Mandrilaval on suur nafta- ja gaasivaru. Mbini keskosas voolab Mbini jõgi. Ekvatoriaal Guineas elab 184 liiki imetajaid (neist 23 on eriti ohustatud, sealhulgas šimpans, gorilla ja drill on ohustatuimad), 172 liiki linde (neist 5 liiki on eriti ohustatud), 91 liiki roomajaid ja 29 liiki kahepaikseid. Kokku on 19 KA-d,sh. 3 RP-d.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
