Baski keel
Allikas: Vikipeedia
Baski keel (euskara) moodustab omaette keelkonna.
Sisukord |
[redigeeri] Staatus ja kõnelejad
Baski autonoomses piirkonnas Hispaanias on ta kõrvuti hispaania keelega ametlikuks keeleks. Baski keel on osaliselt säilinud ka Navarra provintsis Pamplona linnast põhja pool. Prantsusmaal Pyrénées-Atlantiques'i departemangus Bayonne'i linnast lõuna pool on ta kõrvuti prantsuse keelega käibel kõnekeelena.
Väljarändajate järeltulijad (ränne toimus 17.–19. sajandil) räägivad baski keelt peamiselt Argentinas, Brasiilias, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.
Kõnelejate koguarv on 600 000–700 000 (Hispaanias 450 000, Prantsusmaal 70 000, Ameerikas 80 000) ega ole teadaolevas ajaloos kunagi suurem olnud.
Keskajal oli baski keele leviala Euroopas laiem kui praegu. Baski keel on taganenud peamiselt hispaania ja katalaani keele ees.
[redigeeri] Kiri
Veel 20. sajandi algul oli kasutusel paljude diakriitiliste märkidega ortograafia. 1964. aastal võeti kasutusele uus ortograafia, kus on ainult üks diakriitiline märk ühe hääliku märkimiseks. Osa häälikuid märgitakse kahe tähe ühendiga.
[redigeeri] Foneetika ja hääldus
Kõlapilt meenutab hispaania keelt, sest baski keel on hispaania keele hääldust mõjutanud. Täishäälikute süsteem on peaaegu sama, kaashäälikutest on lähedased põrisev r ning peenendatud l ja n. Peenendus (palatalisatsioon) on baski keeles palju rohkem levinud. Sarnane hispaania keelega on ka heliliste sulghäälikute teisenemine sõna sees.
Hääldustabel:
- dd peenendatud (palataliseeritud) d
- j olenevalt murdest j, dž või h
- ll peenendatud (palataliseeritud) l
- ñ peenendatud (palataliseeritud) n
- s olenevalt murdest kas s või š sarnane häälik
- tt peenendatud (palataliseeritud) t
- x š
- z s
[redigeeri] Murded
Hoolimata väikesest levialast on baski keelel väga palju murdeid. Peaaegu igas asulas on oma murrak.
Hääldus on murdeti erinev.
Murdeerinevused ei ole siiski väga suured.
[redigeeri] Päritolu
Baski keelt peetakse jäänukiks kunagi Lääne-Euroopas levinud keelkonnast. Ta ei sarnane ühegi oma naabri keelega. Baski keelt on siiski seostatud nii kaukaasia (eriti kartveli) keeltega (mõned silmatorkavad grammatika iseärasused on baski keelel ühised gruusia keelega) kui ka berberi keeltega.
[redigeeri] Grammatika
Üks baski keele eripära võrreldes teiste Euroopa keeltega on ergatiivne lausekonstruktsioon: kui öeldiseks on sihiline tegusõna, siis aluse käändeks on "ergatiiv" (käändelõpp -k), sihitise käändeks aga ilma käändelõputa "absolutiiv", mis on ka aluse käändeks juhul, kui öeldiseks on sihitu tegusõna.
Käändelõpud ei lisandu üksikutele sõnadele, vaid tervetele fraasidele. Käändeid on 13 või 15, ja käändelõppe on raske eristada arvukatest sufiksitest. Tegusõnade vormide süsteem on väga keeruline, sest neile võivad lisanduda nelja tüüpi isikutunnused (tegusõna ühildub aluse, kaudsihitise ja sihitisega isikus ja arvus ning tunnus märgib ka isikut, kellele räägitakse). Adressaadi isikutunnustel on ainsana baski keele grammatikas sooerinevus. Legendi järgi ei olevat isegi Kurat suutnud baski keele tegusõnavorme ära õppida. Tegusõna vormide arv ulatub tuhandetesse. Tõsi küll, enamiku tegusõnade puhul kasutatakse vormide moodustamiseks abitegusõnu.
Sõnatuletus sufiksite abil ja sõnade liitmine on väga arenenud.
[redigeeri] Sõnavara
Baski keeles on palju ladina, hispaania ja prantsuse laene, samuti näiteks üksikud keldi ja araabia laenud. Baski keelest on laenatud näiteks hispaania sõnad izquierdo 'vasak' ja chatarra 'vanaraud, koli' ning võib-olla prantsuse sõna bizarre 'veider, pentsik' (baski bizar 'habe'; siit ka eesti bisarne).
Sõnavara on väga rikas.
[redigeeri] Ajalugu
Vanimad jäljed baski keelest on esimestest sajanditest pKr pärinevatel Akvitaania (Gallia osa, Gaskoonia) ladina kirjas raidkirjadel säilinud inimeste, jumaluste ja hõimude nimed, näiteks "Andere" ('naine'), "Nescato" (neskato 'neiu'), "Cison" (gizon 'mees'), ning samuti mõned omadussõnad ja sufiksid. Seda keelt nimetatakse akvitaania keeleks.
Kaks baskikeelset sõna leidub aastast 950 pärinevas ladinakeelses käsikirjas.
Esimesed baskikeelsed tekstid pärinevad 15. sajandist, esimene trükitud raamat (luulekogu) ilmus 1545.
Baski keele murrete alusel on välja arendatud ühtne kirjakeel Euskara batua.
20. sajandil on baski keel jäänud oma levialal vähemuskeeleks. Franco ajal ahistatud baski keel (baski keele kasutamine oli karistatav) on viimastel aastakümnetel Hispaanias oma positsiooni tugevdanud. Piirkondades, kus koolis õpitakse baski keelt, kasvab keeleoskus noorte seas, ja ka paljud täiskasvanud õpivad keele ära. Maal on baski keel eriti elujõuline. Baskikeelset kirjandust on ilmunud tohutult, ilmub palju nädalalehti ja kuni 20. veebruarini 2003 ka üleni baskikeelne päevaleht Euskalduon egunkaria, kuid võimud sulgesid selle. Raadiojaamu on arvukalt ja töötab ka üks telekanal. Baskimaa ülikoolis on (küll mitte ainsa) õppekeelena tarvitusel baski keel.
