2. august

Allikas: Vikipeedia

<<< - august - >>>
E	T	K	N	R	L	P
				1	2	3
4	5	6	7	8	9	10
11	12	13	14	15	16	17
18	19	20	21	22	23	24
25	26	27	28	29	30	31
Kalender - 2008 - Aasta päevad

2. august on Gregoriuse kalendri 214. (liigaastal 215.) päev. Juliuse kalendri järgi 20. juuli (1901–2099).

Sisukord

1 Sündmused
- 1.1 Eestis
- 1.2 Maailmas
2 Sündinud
3 Surnud
4 Pühad
5 Ilmarekordid

[redigeeri] Sündmused

[redigeeri] Eestis

1560 – Härgmäe lahing.
1561 – Erik XIV konfirmeerib Stockholmis Harju, Viru ja Järva aadli privileegid. Tallinna kirikupea - superintendendi järelevalve alla antakse ka maakogudused, sellele ametikohale saab Oleviste kiriku pastor Johannes Robertus von Geldern.
1862 – asutati Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts.
1872 – algas suur tööliste streik Narva Kreenholmi vabrikus.
1891 – Karl August Hermanni toimetamisel hakkas "Postimees" ilmuma päevalehena.
1895 – Georg Lurich püstitas Peterburis dr. W. Krajewski raskejõustikuringis oma esimesed maailmarekordid tõstmises.
1923 – pärast kahe kuu pikkust valistsuskriisi kinnitas Riigikogu ametisse Konstantin Pätsi juhitava Põllumeestekogude, Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja Tööerakonna esindajatest koosneva koalitsioonivalitsuse.
1937 – Luksemburgis Echeternachi linnakeses suri vabadussõjalaste liider Artur Sirk, kukkudes kummalistel asjaoludel välja hotellitoa aknast.
1941 – major Friedrich Kurg, kelle Saksa sõjaväevõimud olid 14. juulil määranud vallutatud Eesti alade partisanide üldjuhiks, avaldas teadaande vabatahtliku relvaorganisatsiooni Omakaitse loomisest. Selle peamiseks ülesandeks kujunes vahiteenistus.
1944 – sundmobilisatsioon Saksa armeesse laienes 1926. aastal sündinud noormeestele.
1966 – loodi Tallinna vanalinna riiklik kaitsetsoon

[redigeeri] Maailmas

-338 – Philippos II kehtestas otsustava võiduga Makedoonia ülemvõimu.
-216 – Cannae lahing.
1552 – Saksi Johann Friedrich ja Hesseni Philipp vabastati Passau lepinguga vangistusest, luterlastele tagai Saksamaal usulise tegevuse vabadus.
1560 – Liivi sõda. Liivi ordu viimane välilahing. Härgmäe lähedal Lätis Hoomuli mõisa väljal tungis Liivimaa ordumarssal Philipp Schell 500-mehelise väega venelaste tunduvalt suuremale väele kallale ja sai lüüa.
1589 – Jakobiini munk Jacques Clement mõrvas St. Cloudis Prantsusmaa kuninga Henri III.
1637 – Holland kihutas portugallased välja Aafrika Kullarannikult.
1665 – Prantsusmaa saatis välja ekspeditsiooni Tuneesia ja Alžeeria piraatide vastu.
1824 – Türgi vallutas Kreekalt Ipsara saare.
1870 – Londonis avati esimene metroo.
1928 – Itaalia kirjutas Etioopiaga alla sõpruslepingu 20 aastaks.
1934 – Adolf Hitler sai Saksamaa füüreriks ja riigikantsleriks.
1939 – teadlane Albert Einstein ütles kirjas USA presidendile Franklin Delano Rooseveltile, et USA võiks alustada aatomiuuringuid.
1956 – Inglismaa lükkas tagasi Rodessia Föderatsiooni ja Nyasalandi taotluse anda neile eristaatus väljaspool Briti Rahvaste Ühendust.
1963 – USA soovitas ÜRO-l pidada kinni kõik sõjalised tarned Lõuna-Aafrika rassilise eraldatuse poliitika tõttu selles riigis.
1971 – USA lubas toetada Hiina ÜRO-sse astumist, kuid teatas samas, et on vastu Hiina natsionalistide ÜRO-st väljaarvamisele.
1988 – Nõukogude sõjavägi näitas Ameerika kaitsesekretärile Frank Carluccile uut ülisalajast pommitajat.
1990 – pärast vaidlusi nafta ja piiride üle vallutasid Iraagi tankid ja jalavägi Kuveidi, Kuveidi kuninglik perekond põgenes Saudi Araabiasse, USA president George H. W. Bush mõistis rünnaku hukka kui varjamatu agressiooni.
1991 – president Bush tegi teatavaks, et septembris USA-s kavandatavate Kreeka ja Türgi läbirääkimiste eeesmärk on lahedada Küprosega seotud lahkarvamused.
1992 – kaitsejõud arreteerisid Alžeerias 50 relvastatud islami ekstremisti ja võtsid oma valdusse peidikud 130 pommiga.
1993 – serblased lasksid puruks silla, mis oli ainus maismaaühendus Lõuna-Dalmaatsia ranniku ja ülejäänud Horvaatia vahel.
1994 – Serbia ütles Bosnia serblastele, et nood võtaksid vastu rahuplaani või süüdistuse kuriteos oma rahva vastu.
1995 – Saudi Araabia kuningas Fahd vahetas välja oma nafta - ja rahanduministri - olulisim muudatus tema valitsuses tema võimuletulekust 1982. aastal.