Karl August Hermann
Allikas: Vikipeedia
Karl August Hermann (23. september 1851 – 11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.
Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. 1886 nimetas ta lehe ümber "Postimeheks". Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1890. aastate esimesel poolel oli tema toimetatud "Postimees" ainsaks rahvuslikuks eesti ajaleheks.
Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja Vanemuine") kui ka kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Äärmiselt aktiivne tegevus mitmel ei jätnud talle aega millelegi sügavamalt pühenduda ning kurnas ta tervist. 1896. aastal müüs ta "Postimehe" maha noorema põlvkonna rahvuslastele ning selle toimetajaks sai Jaan Tõnisson.
