24. august

Allikas: Vikipeedia

<<< - august - >>>
E	T	K	N	R	L	P
				1	2	3
4	5	6	7	8	9	10
11	12	13	14	15	16	17
18	19	20	21	22	23	24
25	26	27	28	29	30	31
Kalender - 2008 - Aasta päevad

24. august on Gregoriuse kalendri 236. päev (liigaastal 237. päev). Juliuse kalendri järgi 11. august (1901–2099).

Sisukord

1 Sündmused
- 1.1 Eestis
- 1.2 Maailmas
2 Sündinud
3 Surnud
4 Pühad
5 Ilmarekordid

[redigeeri] Sündmused

[redigeeri] Eestis

1699 – Liivimaa aadliopositsiooni juht Johann Reinhold von Patkul sõlmis Poola kuninga August II Tugevaga Liivimaa rüütelkonna nimel lepingu, milles rüütelkond avaldas valmisolekut tunnistada oma kuningaks August II, saades vastutasuks kinnituse oma privileegidele ja uusi eesõigusi. Liivimaa hertsogi trooni pärinuksid kuningas Augusti järeltulijad, seda ka juhul, kui neid Poola troonile enam ei valitaks. Lepinguga võisid soovi korral ühineda ka Eesti- ja Saaremaa rüütelkonnad.
1901 – Tartus Peterburi tänava näituseplatsil algas 27. augustini toimunud suurpõllumeeste korraldatud Põhja-Liivimaa augustikuu näitus, kus käis üle 14000 külastaja. Järgnevatel aastatel hakkas eesti näitus saksa näitust juba seljataha jätma.
1909 – Tallinnas alustas tegevust Eesti Kunstiselts (põhikiri oli kinnitatud 4. okt. 1906).
1913 – Tallinnas avati William Shakespeare'i "Hamletiga" "Estonia" teatrimaja.
1940 – Nõukogude Liidu väliskaubanduse monopol laienes Eestile.
1941 – Saksa õhujõudude lennukid pommitasid laevade konvoid, mis oli teel Tallinnast Kroonlinna. Eesti aurik Eestirand sai tabamuse ja kapten juhtis selle madalikule Prangli saare lähedal. Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Eestiranna pardal olid Harju- ja Läänemaalt ning saartelt mobiliseeritud mehed keda Nõukogude võimud kavatsesid viia NKVD tööpataljonidesse. Prangli saarele pääsenud 2672 mobiliseeritut pöördusid kodudesse tagasi 31. augustil.
1944 – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee andis korralduse, milles kutsuti üles säilitama kindlameelsust. Toonitati vajadust loobuda redutamisest metsades ja astuda relv käes kodumaa kaitsele. Kõigi eesti kodanike ette seati ülesanne mitte lubada Eesti varade hävitamist ega röövimist evakuatsiooni sildi all. Punaarmee poolt okupeeritud piirkondade elanikel soovitati jätkata võitlust Eesti omariikluse eest.
1991 – Venemaa (Boriss Jeltsin), Taani ja Ungari tunnustasid Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
1992 – valitsus kehtestas Eesti territoriaalvete ulatuseks 12 meremiili. Eesti kaitseministeerium sai otsustusõiguse Vene vägede vallasvara üle.
1994 – Paldiskis avati esimese tuumareaktori kaas.
1994 – preestrid Ardalion Keskküla, Johannes Keskküla, Andreas Põld ja Rafael Hindrikus tegid pöördumise Konstantinoopoli patriarh Bartholomeosele, et ta võtaks Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) oma hooldamise ja kaitse alla.
1995 – Tartus algas Eesti ja Venemaa välisministeeriumide esindajate kohtumine.
1998 – riigikontrolör Juhan Parts nõudis peaminister Mart Siimannilt rahandusminister Mart Opmanni ja sotsiaalminister Tiiu Aro ametist vabastamist Maapanga pankroti tõttu.