Johann Reinhold von Patkul

Allikas: Vikipeedia

Johann Reinhold von Patkul (27. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes oli Karl XI reduktsiooni peamisi vastaseid Liivimaal ning tegutses hiljem nii August II Tugeva kui ka Peeter I teenistuses.

Johann Reinhold von Patkul sündis Stockholmis, kus tema isa hoiti riigireetmise tõttu vangistuses. 1680. aastatel sai Patkulist Liivimaa rüütelkonna maamarssal ning ta asus juhtima aadlike vastuseisu mõisate riigistamisele. 1689. aastal juhtis ta Liivimaa aadlike delegatsiooni Stockholmis, kus palus kuningal riigistamist Liivimaal minimaliseerida. Kuningas hindas Patkuli vaprust ja kindlameelsust, kuid keeldus tema palvet rahuldamast. 1692. aastal esitas Patkul sama palve uuesti, kuid tunduvalt teravamas toonis: ta hoiatas kuningat, et kui mõisnikelt maad ära võetakse, ei saa nad Rootsi riiki enam piisavalt hästi teenida ning võivad viletsusse langemise vältimiseks minna koostööle vaenlastega. Seda pidas Karl XI aga riigireetmiseks ning lasi Patkuli lähikondlased vangistada. Patkul ise põgenes välismaale, Rootsis mõisteti ta tagaselja surma ja tema valdused konfiskeeriti.

Aastal 1698 astus Patkul Saksi kuurvürsti ja Poola kuninga August Tugeva teenistusse. Väidetavalt Liivimaa aadlike aitamise nimel asus ta Augustit innustama, loomaks Rootsi-vastast koalitsiooni, seega võib teda pidada üheks peamiseks Põhjasõja vallapäästjaks. Tema plaanide järgi pidi Rootsi valdused jagatama Taani, Poola ja Venemaa vahel, kusjuures Eesti- ja Liivimaa pidid minema Augustile, kes oleks vähemalt Liivimaast moodustanud endale päriliku võimuga Kuramaa-laadse hertsogkonna, kus aadlikel oleks ülimalt laiad privileegid. Patkul kavandas ka Augusti esialgsed sõjaplaanid, sealhulgas Riia piiramise, kuna tundis endise Rootsi sõdurina hästi Liivimaa fortifikatsioone.

Aastal 1701, kui selgus, et August ei suuda Karl XII-lt Liivimaad haarata, läks Patkul üle Peeter I teenistusse. Ta sai Venemaa saadikuks Augusti juures ning ärgitas teda sõda jätkama, lootes, et venelased suudavad samal ajal rootslastelt Liivimaa vallutada. Ent Augusti ja Venemaa liit üha murenes ning 1706. aastal sõlmis esimene Karl XII-ga separaatrahu, loobudes Poola troonist ning andes ka Patkuli rootslaste kätte. Kättemaksuhimuline Karl lasi Patkuli Poolas Kazimierzi kloostri lähedal 1707. aastal hukata.

[redigeeri] Kirjandus

Yella Erdmann, "Liivimaa riigimees Johann Reinhold von Patkul" (Ühe mehe ohtlik elu Peeter Suure, August Tugeva ja Karl XII ajal). Tõlkinud Vladimir Beekman. Olion, Tallinn 2007, 280 lk