Sixtus V
Allikas: Vikipeedia
| Sixtus V | ||||||||||||||||||
 |
||||||||||||||||||
|
Sixtus V (Felice Peretti, 13. detsember 1521 – 27. august 1590) oli paavst 1585–1590. Ta oli 227. paavst. Tema hüüdnimi oli Raudne Paavst.
Felice Peretti sündis Grottammares aedniku või talutöölise Peretto Peretti ja Marianna da Frontillo 3-lapselises peres noorima pojana. Järgmine lihtrahva seast pärinev paavst oli Innocentius IX. Felice Peretti vanemad olid põgenikud Dalmaatsiast ja nooruses teenis ta leiba seakarjusena. Tema onu Salvatore oli munk Montalto lähedal asuvas frantsiskaani kloostris, kus Felice Peretti hakkas käima 9-aastaselt. 12-aastaselt otsustas ta liituda frantsiskaanidega. Hiljem tunti teda ka Felice Peretti di Montalto nime all. Ta tegutses Montaltos, 1536 Fermos, 1538 Pesaros, 1539 Iesis ja 1540 Arcevias konventides. 1540 asus ta õppima Fermo ülikooli ja jätkas õpinguid 1543–1544 Bolognas. 1541 sai ta diakoniks.
Felice Peretti õpetas Riminis ja Sienas metafüüsikat ning kanoonilist õigust, 1547 ordineeriti ta Sienas preestriks ja 1548 kaitses ta Fermo ülikoolis teoloogiadoktori kraadi, mille järel sai 22. juulil 1548 magistriks. 1552 tuli ta kardinal Rodolfo Pio de Carpi kutsel Rooma, kus ta sai tuntuks oma paastuajal peetud innukate jutlustega. 1556 asus ta Paulus IV teenistusse. Venezia inkvisiitorina sai Felice Peretti tuntuks oma karmusega ja võeti kohalike võimude soovitusel ametikohalt maha. Hispaaniasse lähetatud delegatsiooni kooseisus läks ta tülli legaadi Ugo Boncompagniga ja kui too sai 1572 paavstiks Gregorius XIII nime all, tõmbus Peretti aktiivsest tegevusest tagasi oma villasse, kus ta valmistas ette teost püha Ambrosiuse kohta. Ta osales kardinalina 2 konklaavil 1572 ja 1585.
[redigeeri] Ametid
- 1548–1551 Fermo kooli prefekt
- 1551–1553 frantsiskaanide konvendi rektor Sienas
- 1553–1556 San Lorenzo frantsiskaanide konvendi regent Napolis
- Juulis 1556 Friari frantsiskaanide konvendi rektor Venezias
- 1556 kuuria reformikomisjoni liige
- 17. jaanuar 1557 – 1560 Venezia inkvisiitor
- 1560–1585 professor Roomas ja Rooma inkvisitsiooni teoloogiline konsultant
- 1561–1566 frantsiskaanide prokuraator
- 1565 Hispaaniasse lähetatud delegatsiooni liige
- 1566–1585 frantsiskaanide generaalvikaar
- 15. november 1566 – 17. detsember 1571 Santa Agata dei Goti piiskop (pühitseti piiskopiks 12. jaanuaril 1567)
- Pius V pihiisa
- 17. mai 1570 kardinalpreester
- 9. juuni 1570 – 24. aprill 1585 San Girolamo degli Schiavoni kardinalpreester
- 17. detsember 1571 – 14. august 1577 Fermo piiskop
[redigeeri] 1585. aasta konklaav
Sixtus V valiti paavstiks 24. aprillil 1585 ja krooniti 1. mail. Ta võttis nime frantsiskaanist paavsti Sixtus IV järgi. Hiljem sai frantsiskaanidest paavstiks veel Clemens XIV. 21.–24. aprillil toimunud konklaavil osales 42 kardinali. Tema kroonimise auks kirjutas Palestrina heliteose sõnadele 'Tu es pastor ovium'.
[redigeeri] Kuuriareform
Sixtus V avaldas 3. detsembril 1586 apostelliku konstitutsiooni 'Postquam verus', mille järgi:
- ei tohtinud korraga ametis olla rohkem kui 70 kardinali: 6 kardinalpiiskoppi, 50 kardinalpreestrit ja 14 kardinaldiakonit. See otsus määratles kardinalide maksimaalarvu, mis seni oli määratletud Konstanzi oikumeenilise kirikukogu poolt ja see jäi muutumatuks Johannes XXIII ajani.
- et abieluväliselt sündinud lapsed ei tohi saada kardinalideks
- kardinalideks ei tohi saada isikud, kel on lapsi või lapselapsi
- kardinalideks pühitsetavad peavad omama 4 madalamat vaimulikupühitsust vähemalt aasta enne kardinaliks pühitsemist
- kui kardinalid ei viibi pühitsemiseks määratud ajal Roomas, peavad nad Rooma tulema aasta jooksul, et saada pühitsust, vastasel korral ei käsitleta neid kardinalidena
- kardinaldiakonid peavad olema vähemalt 22-aastased ja ordineeritud aasta jooksul.
22. jaanuaril 1588 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga 'Immensa aeterni' reorganiseeris Sixtus V paavstliku riigisekretariaadi, moodustades selle koosseisus 6 sekulaaradministratsiooni ja 15 kardinalide kongregatsiooni:
- Annona kongregatsioon
- Avaliku Hoolekande kongregatsioon
- Katoliku Hariduse kongregatsioon
- Keelatud Raamatute Nimekirja Sätestamise kongregatsioon
- Inkvisitsiooni kongregatsioon (Püha Inkvisitsioon, Püha Amet)
- Katoliku Koguduste Rajamise kongregatsioon
- Kiriku Ajalike Dominioonidega Peetavate Konsultatsioonide kongregatsioon
- Paavstliku Laevastiku kongregatsioon
- Piiskoppide kongregatsioon
- Regulaarvaimulikkonna kongregatsioon
- Jumalateenistuse ja Sakramentide Korralduse kongregatsioon
- Signatura gratiae kongregatsioon
- Teede, Sildade ja Veeteede Arendamise kongregatsioon
- Trento Oikumeenilise Kirikukogu Otsuste Teostamise kongregatsioon
- Vatikani Trükikoja kongregatsioon
[redigeeri] Välispoliitika
Sixtus V ekskommunikeeris 9. septembril 1585 Navarra Henri ja toetas Felipe II poliitilisi nõudmisi Prantsusmaal. Ta lubas Hispaania kuningale saata raha, kui Hispaania sõjakäik Inglismaa vastu õnnestub. Pärast Võitmatu Armaada lüüasaamist ei saatnud paavst Felipe II nõudmistele vaatamata talle raha.
Sixtus V soovis türklaste vastu korraldada ristisõda.
Ta toetas Poola kuningaid Stefan Batoryt ja Zygmunt III-t.
Sixtus V soosis Genfi liitmist Savoiaga.
[redigeeri] Sisepoliitika
Kaks esimest valitsemisaastat tegeles Sixtus V korra taastamisega Kirikuriigis. Segaduste mahasurumise käigus vahistati tuhanded röövlid ja sunniti aadlit tunnustama paavsti võimu. Sixtus V reformis oma valitsemisajal majandust ja rahandust, mille käigus reguleeriti toiduhindu, kuivendati soid, edendati põllumajandust, toetati villa- ja siidimanufaktuure ja kehtestati uued maksud. Leopold von Ranke andmetel toodi tema ajal Roomasse vilja Baltikumist.
[redigeeri] Kiriku institutsioonide reformid
Sixtus V sätestas 20. detsembril 1585 avaldatud konstitutsioonis 'Romanus pontifex', et piiskopid peavad regulaarselt külastama Roomat ja tegema paavstile oma piiskopkondade kohta vastava ettekande (ad limina visiit).
29. aprillil 1587 avaldatud motu proprios 'Provida' sätestas ta kiriku varade inventeerimise korra.
Sixtus V andis foillantide käsutusse Roomas Santa Pudenziana kiriku.
1. juulil 1588 tunnustas ta Francesco Carraciolo rajatud kongregatsiooni.
1589 moodustas ta ambrosiaanide kloostritest moodustatud kongregatsiooni ja saatis laiali Gaudenti rüütliordu.
Tema ajal soovisid frantsiskaani konventuaalid saada endile kogu ordu vikaari tiitlit, kuid tulemusteta.
Sixtus V määras paavsti protonotarite arvuks 12.
[redigeeri] Liturgilised reformid
Sixtus V määras ametisse "Vulgata" revideerimise komisjoni, kuid ta leidis, et see tegutseb liiga aeglaselt, mille tõttu otsustas ta ise "Vulgatat" revideerida ja kinnitas 2. mail 1590 oma variandi katoliku kiriku ametlikuks tõlkeks. Pärast tema surma see variant kõrvaldati ja Clemens VIII ajal ilmus revideeritud "Vulgata".
Sixtus V taunis simooniat ja kiriku ametikohtade pluralismi.
1587 lubas ta karmeliitidel tähistada 16. juulit Neitsi Maarjale pühendatud mälestuspäevana ja kinnitas taas 26. novembril tähistatavat Neitsi Maarja Templisesitlemise päeva, mille Pius V oli kirikukalendrist kõrvaldanud.
Lateraani palee renoveerimisel leidsid töölised palee vanade osade lammutamisel nende Rooma keisrite vanu münte, kes tunnustasid kristlust. Sixtus V lasi nende keisrite auks koostada palved, mis sätestati 1. detsembril 1587 avaldatud bullas 'Laudemus viros gloriosos'. Ta sätestas ka indulgentsidena nende leitud vanade müntide omamise.
1588 sätestas ta, et kõik vaimulikud peavad kandma talaari.
[redigeeri] Misjon
Sixtus V toetas Indias, Jaapanis, Hiinas ja Brasiilias tehtavat misjonit.
[redigeeri] Kristlik eetika ja moraal
1588 avaldatud bullas 'Effraenatum' samastas Sixtus V abordi mõrvaga.
[redigeeri] Uued piiskopkonnad
- 17. märts 1586 Itaalias Loreto piiskopkond
- 24. november 1586 Itaalias Montalto piiskopkond
- 26. november 1586 Itaalias San Severino piiskopkond
- 10. detsembril 1586 liideti Itaalias Macerata ja Tolentino piiskopkonnad Macerata-Tolentino piiskopkonnaks
- 24. mail 1589 muutis ta Itaalias Fermo piiskopkonna peapiiskopkonnaks
Sixtus V rajas ka uusi titulaarkirikuid:
- 1587 Santi Bonifacio ed Alessi
- 13. aprillil 1587 San Agostino, Santa Maria della Pace, Santa Maria del Popolo, Santa Maria in Traspontina, San Pietro in Montorio, Santi Quirico e Giulitta, San Salvatore in Lauro ja Santi Trinita al Monte Pincio.
[redigeeri] Suhtumine juutidesse
22. oktoobril 1586 avaldas Sixtus V bulla 'Christiana pietas', milles kinnitas privileegid juutidele ja kutsus nad tagasi Kirikuriiki.
[redigeeri] Onupojapoliitika
Sixtus V õde Camilla abiellus Giambattista Mignucciga ja sai 1588 Venafro markiisiks. Nende tütar Maria Felice Mignucci Peretti abiellus 1570 Fabio Damasceniga ja tema poeg Alessandro Damasceni Peretti sai kardinaliks.
[redigeeri] Kanoniseerimised
Sixtus V kanoniseeris 18. mail 1588 Didacuse ja Trento Siimeoni. Ta kuulutas 14. märtsil 1587 avaldatud bullaga 'Triumphantis Hierusalem' Bonaventura Kiriku doktoriks.
[redigeeri] Sixtus V kultuuriloos
Sixtus V lasi renoveerida Lateraani palee. Tema ajal laiendati Rooma tänavaid ja ehitati uusi akvedukte, mida hiljem tunti Aqua Felice nime all. 1587 asutati Vatikani trükikoda. Ta lasi laiendada Palazzo del Quirinale’t. Tema ajal renoveeriti San Girolamo dei Schiavoni hospiits ja kirik. Ta rajas Ponte Sisto lähedale hospiitsi. Tema ajal konstrueeriti Vatikani raamatukogu ruumikamaks. Tema ajal täiustati Rooma Peetri kiriku kuplit. Ta lasi taastada Traianuse ja Antonius Piuse ausambad. Tema ajal ehitati Vatikani palee see osa, kus praegu resideerub paavst. Ta lasi Nicolaus IV mälestuseks püstitada Roomas Santa Maria Maggiore kirikus monumendi.
Taddeo Landini on temast teinud büsti.
5. jaanuaril 1586 avaldas ta apostelliku konstitutsiooni 'Coeli et terrae', milles ta mõistis hukka astroloogia.
1586 rajas ta Ecuadoris Quito ülikooli ja toetas Juan de Atienza rajatud kooli Limas. Ta rajas Collegio Montalto Bolognas ja toetas Rooma kolleegiumi tegevust.
David Milleri 1941 esilinastunud filmis More About Nostradamus oli Peretti osas Hans Conried.
1992 tegi Daniel Marušić filmi Papa Sixto V.
[redigeeri] Kardinalide pühitsemised
Sixtus V pühitses oma ametiajal 33 kardinali 8 konsistooriumil. Lisaks itaallastele said kardinalideks 4 prantslast, 1 hispaanlane, 1 inglane ja 1 ungarlane. Tema ajal sai kardinaliks tulevane paavst Clemens VIII.
- konsistoorium 13. mail 1585
- Alessandro Damasceni Peretti
- konsistoorium 18. detsembril 1585
- Ippolito Aldobrandini (Clemens VIII).
- Decio Azzolini
- Enrico Caetani
- Giovanni Battista Castrucci
- Federico Cornaro
- György Draskovics
- Domenico Pinelli
- Ippolito de Rossi
- konsistoorium 16. novembril 1586
- Girolamo Bernerio
- Ascanio Colonna
- Antonio Maria Galli
- Benedetto Giustiniani
- Philippe de Lénoncourt
- Girolamo Mattei
- Girolamo Della Rovere
- Costanzo da Sarnano
- konsistoorium 7. augustil 1587
- William Allen
- konsistoorium 18. detsembril 1587
- Stefano Bonucci
- Federico Borromeo
- Pierre de Gondi
- Scipione Gonzaga
- Hughes de Loubenx de Verdalle
- Juan Hurtado de Mendoza
- Giovanni Evangelista Pallotta
- Antonmaria Sauli
- konsistoorium 15. juulil 1588
- Giovanni Francesco Morosini
- konsistoorium 14.detsembril 1588
- Francesco Maria Bourbon del Monte Santa Maria
- Agostino Cusani
- konsistoorium 20. detsembril 1589
- Mariano Pierbenedetti
- Gregorio Petrocchini
- Charles III de Lorraine-Vaudémont
- Guido Pepoli
[redigeeri] Surm
Sixtus V suri 27. augustil 1590 Roomas Gregorius XIII poolt rajatud suvepalees Quirinali künkal ja maeti Santa Maria Maggiore kirikusse. Pärast paavsti surma puhkesid Roomas rahutused, mille käigus tõmmati tema monument aluselt maha.
[redigeeri] Legendid
Catholic Encyclopedia kajastab legendi, et kui algas 1585 konklaav, saabus kardinal Peretti konklaavile karkudega, teeseldes põdurust, ja kui ta oli osutunud valituks, viskas kargud minema, et kardinalid mõistaksid, kui autoritaarse juhi on nad endale saanud.
1553 reisis grupp frantsiskaani munki ühel vihmasel ja porisel päeval Ancona lähedal, kui nägid nende suunas jalutamas Nostradamust. Nostradamus astus teelt kõrvale, et munki mööda lasta, kuid langes siis ühe munga ette põlvili. Mungad pidasid teda hulluks, sest vend Felice oli madalat päritolu, kuid Nostradamus väitis: "Ma pean laskuma ja põlvitama Tema Pühaduse ees".
| Eelnev: Gregorius XIII |
Rooma paavst 1585-1590 |
Järgnev: Urbanus VII |
[redigeeri] Välislink
Bonaventura kuulutamine Kiriku doktoriks 1587 (inglise keeles)
