Palve
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib palvetamise aktist; Tõnis Mäe laulu kohta vaata artiklit Palve (Tõnis Mägi) |
Palve (palvetus, palumine) on sõnaline pöördumine kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude) poole, üks religioosse käitumise vorme.
Olenevalt usundist võivad palve vormid ja sellega kaasnevad kombed olla mitmesugused. Erinevalt meditatsioonist on palve üldiselt suunatud konkreetse vaimse jõu kandja (Jumala, pühaku, tootemi, loodusliku objekti vms) poole. Ehkki palve on oma olemuse poolest sügavalt vaimne tegevus, on selle juures sageli olulised ka välised asjaolud (aeg, koht, püha pilt, kuju või sümbol, palvetaja enda asend, riietus vms). Olenevalt usundist võib palve olla ette määratud kindla sõnastusega või vaba või koosneda ka mõlemast osast. Palve võib olla nii individuaalne kui ka kollektiivne.
Palve sisu võib koosneda kolmest tähenduslikult erinevast osast: palumine, tänu ja kiitus. Palumine (palve ise kitsamas mõttes) on oma soovi avaldamine kõrgemale jõule. Kollektiivse palve puhul on see enamasti lühike ja selgesisuline ("Issand, halasta!" "Anna meile rahu!"), kuid individuaalne palve võib muidugi olla ka väga ulatuslik. Tänu avaldatakse kõige hea eest, mis on saadud. Kiitus on au avaldamine kõrgemale vaimsele jõule, selle ülistamine. ("Sanctus")
Palve võib sisaldada pöördumisi kõrgema jõu poole, selle tähelepanu palumist vms. (Algusvormelid nagu "Ave Maria, gratia plena...", "Meie isa, kes sa oled..." jne.) Palvele võivad järgneda vormelid kõrgema vaimse jõuga suhtlemise lõpetamiseks, selle ära saatmiseks vms. Palve võib sisaldada ka muid osiseid (usu kinnitamist ("Credo"), pihtimust, selgitust jne).
Palve esitamise vorm võib olla väga mitmesugune. Palve võidakse esitada vaid mõttes (olevat isegi "sõnatuid palveid"), sosinal, vaevukuuldavalt, selge häälega, karjudes, retsiteerides, lauldes jne. Muusika ajalugu tunneb väga suurt hulka palvetekstidele kirjutatud iseseisvaid muusikateoseid. Palve võib olla vaimuliku poolt ette öeldud (lauldud) palvetaja(te)le kordamiseks (järele laulmiseks). Palveid võib lugeda vastavatest palveraamatutest jne.
- Eestpalve on palve kellegi teise eest. Katoliku kirik on finantseerinud teadusuuringuid eestpalvete mõju mõõtmiseks.
- Mälestuspalve on palve surnud inimese hinge eest.
- Seeriapalved (sekventsid) on rida üksteisele järgnevaid sama sõnastusega palveid, kasutusel näiteks katoliku kirikus (Ave Maria jt). Palvete arvu jälgimiseks kasutatakse palvehelmeid.
- Litaaniad on pikad palvete seeriad, mis sisaldavad erinevaid osiseid. Sageli sisaldavad litaaniad vaimuliku ja koguduse kahekõnet: näiteks pöördub vaimulik pühaku või Jumala poole erinevate sünonüümidega ning kogudus kordab iga nime järel refrääni ("palveta meie eest!" vms).
Seeriapalvete eesmärk võib religioosses praktikas olla ka meeleseisundi muutmine: pikkade monotoonsete ja rütmiliste helide kordamine võib viia transsi, ekstaasi, tekitada hallutsinatsioone, glossolaaliat ("keeltega kõnelemine") jmt.
Matteuse evangeeliumis õpetab Jeesus oma jüngreid õigesti palvetama ning esitab neile Meieisapalve.
Palvega võivad kaasneda või sellele eelneda või järgneda paljud muud religioossed toimingud: küünalde süütamine ja paigaldamine, paberi vms põletamine, kingitused (ohverdamine) mitmesugusel kujul (lilled, väärisesemed, raha, toit, jook, riide-esemed vms) eesmärgiga tugevdada palve mõju ja sidet kõrgema jõuga.
Palvele võib järgneda ootus, et kõrgema vaimse jõu poolt tuleb mingi märguanne või vastus palve kuuldavõtmise ja loodetava täitmise kohta. Enamasti tõlgendatakse vastusena mõne ebahariliku sündmuse toimumist (ime).
Palve igapäevases tähenduses on viisakas sooviavaldus. ("Mul on sulle palve: katsu vähem suitsetada." Jakob Hurt: "Paar palvid Eestimaa ärksamaile..." jne)
