Saksa ordu
Allikas: Vikipeedia
Saksa ehk Teutooni ordu (ladina keeles Ordo Domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Ierosolimitanorum, lühend O.T.), mis oli suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil.
1223 andis Masoovia hertsog Konrad ordule Kulmimaa (Chełmno), et nood paganlikud preislased alistaks. Pühal Maal polnud ordu johanniitide ja templivendadega väikese arvu tõttu kuigi konkurentsivõimeline. Juba 1211 oldi proovitud ümber asuuda Transilvaaniassse, kuid ei leitud piisavalt rakendust ning tekkis konflikt Ungari kuningaga. Vallutanud 1288. aastaks Preisimaa, rajas Saksa ordu sinna tugeva riigi, mis muutus ohtlikuks mitte ainult naabruskonna paganarahvastele, vaid ka Poolale. Preisimaa saksastati kolonistide juurdetoomise abil täielikult. 1237 ühines Saksa orduga Mõõgavendade ordu, mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu).
Kuni 1291. aastani asus ordukeskus ametlikult Akkas, seejärel viidi see üle Veneetsiasse, kust too omakorda 1309. aastal Marienburgi viidi. See oli Saksa ordu keskuseks kuni 1457. aastani, mil selleks sai Königsberg. 1525. aastal asus ordukeskus ümber Saksamaale Mergentheimi ning lõpuks Viini.
Saksa ordu õitseaeg oli 14. sajand, mil tema koosseisus võitles leedukate ristiusustamise nimel rüütleid Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt ja mujalt. Ordu langus saabus pärast 1410 Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut. Poolaga toimunud 13-aastase sõda (1454–1467) kaotas ordu samuti ja muutus esimese vasalliks. 1525 Saksa ordu Preisimaa-osa sekulariseeriti ja selle asemele moodustati Preisi hertsogiriik pealinnaga Königsbergis.
Saksa ordule jäid siiski valdused Saksa-Rooma riigis. Eriti aktiivselt tegutsesid nad Austrias, kus võitlesid türklastega. 1809. aastaks sekulariseeriti nende valdused Napoleoni käsul ka Saksamaal, ainult Austrias jäid nad püsima. Hitleri-Saksamaa okupatsiooni ajal peatati ordu tegevus, kuid pärast Teist maailmasõda see taastus. Alates 1929. aastast on Saksa ordu puhtalt vaimulik ordu.
