Alutaguse kihelkond

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Alutaguse kihelkond, oli üks Eesti muinaskihelkondadest. Läänes piirnes Alutaguse Askälä muinaskihelkonnaga, edelas Lemmu muinakihelkonnaga mille lõunaosa kutsuti ka Pudiviruks, idas aga iidsete Vadja aladega. Kihelkond hõlmas tänapäeva Vaivara, Illuka, Alajõe, Iisaku, Jõhvi ja Toila valla ning osaliselt Lohusuu Tudulinna ja Kohtla valla alasid.

[redigeeri] Alutaguse muinasajal

Alutaguse muinaskihelkonna seotus Virumaa teiste kihelkondadega ei ole täpselt teada. Arvatakse, et side maakonnaga oli 13. sajandi algul suhteliselt nõrk ja Alutaguse kihelkond oli küllalti sõltumatu. Arvestades muinaskihelkonna suurust ja iseseisvust võis oletada, et kihelkonnas oli välja arenemas oma sisemised hõimuterritooriumidest lähtuvad suhted, millest oleks võinud pikema aja jooksul välja areneda iseseisev maakond.

Kihelkonna inimasustus oli põhilisel pikki mere ja Narva jõe äärt, lõunapoolne soine ala oli hõreda asustusega. See võimaldas vadjalastel 11.– 12. sajandil kihelkonna lõunaosasse elama asuda ja uusi asumeid moodustada ning seguneda siin varem elanud rahvaga. See kajastus ka arheoloogilised leidudes.

[redigeeri] ja keskajal

Aastatel 1219 kuni 1220 allutasid ja ristisid taanlased Põhja-Eesti kaasa arvatud Virumaa koos Alutaguse kihelkonna aladega. 1219 – 1238 oli kihelkond koos ümbritsevate kihelkondadega võimuvõitluste tallermaa ning Alutaguse kihelkonnas vahetus neil aegadel 12 korda peremees. 1238. aastal tagastati Stensby lepinguga Taanile kogu Põhja-Eesti, mis vahepeal oli Mõõgavendade ordu ja tema järglase Liivi ordu valduses.

Aastatel 1219 kuni 1241 koostati munkade poolt Taani hindamisraamat, mille järgi oli Alutagusel (Alentagh), 316 adramaad (talu). Taani revisionide andmeid analüüsides läbis 1241. aastal Alutaguse kihelkonda kaks põhilist ajalooliselt väljakujunenud teed. Tänapäevaseid kohanimesid kasutades kulgesid need Narvast – Toolsesse ja sealt edasi suundub tee Rakvere – Tartu või Rakvere – Kadrina suunas. Teine tee oli ühenduses Vasknarva – Rannapungerja – Laiuse kaudu Kesk-Eestiga. Kohaliku tähtsusega küladevaheliste teede kulgemist võib ainult oletada, kuid kindlasti oli olemas mööda Narva jõe läänekallast kulgenud tee Narva sadama ja Vasknarva vahel.

1256. aastast olid esimesed teated Narva linnusest, mis ehitati Narvia küla lähistele, eesialgu küll üle Narva jõe, tänapäevase linnuse vasta. 1346. aastast olid ka esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas. Alutaguse kihelkonna maadele moodustati 13. sajandil Jõhvi– ja Narva kirikukihelkonnad.

[redigeeri] ning uusajal

Aastast 1623 nimetati Narva kihelkonda Vaivara kihelkonnaks (Waywerschen Kerspel). 1654. aastal moodustati Jõhvi– ja Vaivara kihelkonna kaugematest osadest Iisaku kirikukihelkond, mis sellistes piirides eksisteeriris iseseisvana aastani 1744. Uuesti moodustati Iisaku kihelkond 1867. aastal.

Ajaloolist Alutaguse kihelkonna nime, kui ajaloolist territoriaalset mõistet, mis hõlmas antud territooriumil asuvaid väiksemaid haldusüksusi, kasutati kuni 19. sajandini paralleelselt antud ajal kehtiva haldusjaotusega. Uuemal ajal muutus Alutaguse tähendus rohkem mõisteks Alutaguse metsad, tähistamaks suuri metsa-alasid Ida-Viru maakonna kesk ja lõunaosas. Samuti oli rahvasuus kasutusel Alutaguse, kui koondmõiste nelja idapoolse kihelkonna kohta. Eesti iseseivumisel kaaluti omaette Alutaguse maakonna loomist koos Narva linnaga. Alutaguse nimi kerkis arutlustes ka hiljem haldusüksuse nimevarjandina üles.

[redigeeri] Alutaguse kihelkonna kronoloogia

[redigeeri] Taani riik

1219–1220 – Taani allutas ja ristis Virumaa ning Alutaguse kihelkonna alad.
1223–1224 – Saarlaste algatatud ülestõusust võtsid osa ka alutaguselased. Ülestõusu käigus vabastati vallutajatest peaegu kogu Eesti (va Tallinn).
1238 – Stensby lepinguga tagastati Taanile 1227. aastast Mõõgavendade ordu hiljem Liivi ordu käes olnud maad (Harjumaa, Revala, Virumaa).
Taani hindamisraamatus, mis koostati kuni 1241. aastani, oli Alutagusel Alentagh 316 adramaad ehk (talu).
1253 – novgorodlased ja karjalased laastasid maa-alad lääne pool Narva jõge.
1255 – toimus venelaste rüüsteretk üle Narva jõe Põhja-Eestisse
1256 – esimesed teated Narva linnusest, mis ehitati Taanlaste poolt Narvia küla lähistele.
1267 – toimus kaks venelaste rüüsteretke läbi Alutaguse Rakvere alla.
1268 - Jaanuaris tuli mittu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe ning läksid Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti.
1268 – 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased said lahingus lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstas tagasiteel Virumaad.
1294 – Novgorodi vürsti väeslk põletas Narva
13. sajandil – moodustati Alutaguse kihelkonna aladele Jõhvi– ja Narva kirikukihelkonnad, hilisem Vaivara kihelkond.
18. veebruar 1268 – rüündasid kihelkonda Novgorodi vürst Dimitri ja Pihkva leedulasest vürsti Daumantase väed.
14. sajandini – ei olnud Alutaguse kihelkond halduslikult jagatud.
1341 – venelased põletasid teist korda Narva asula
1346 – esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas.
1346 – Taani kunigas Valdemar IV müüs peale Jüriöö ülestõusu oma Eesti valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega) Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need 1347 Liivi ordule.

[redigeeri] Liivi orduriik

1347. – aastal algas Alutagusel Liivi ordu võimuperiood. Moodustati Narva foogtkond, kuhu kuulus ka Vaivara kihelkonna ala.
1347 – alustas Liivi ordu Narva linnuse tugevdamist.
1349 – moodustati Vasknarva foogtkond, samal aastal ehitati kihelkonna maa-alale esimene Vasknarva ordulinnus, kuid pihkvalased hävitasid selle sõjakäiguga samal aastal.
1354 – mainiti esmakordselt Jõhvi kihelkonda Alutaguse kihelkonna koosseisus.
1367 – venelased põletasid kolmandat korda Narva.
1407 - 29. juunil tungisid pihkvalased vürstide Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstasid palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1427–1442 – aastatel ehitas Liivi ordu Vasknarva ordulinnuse endisele kohale üles. Kindlust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles Nyslot. Linnusest sai Vasknarva foogtkonna keskus.
1501 - venelaste vägi, kus oli palju tatarlasi, tungis röövides ja rüüstates Alutaguse ja Virumaa kaudu Harjumaale. Sõjaväel olid kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida. Teine vene vägi tegutses samal ajal Lõuna- ja Kesk-Eestis. Kuuenädalase rüüstamise järele hävitati palju majapidamisi ja vähenes kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas märkis ära 40 000 tapetut ja vangivõetut.

[redigeeri] Liivi sõda

22. jaanuar 1558 – Vene vägi tungis põhjas Alutaguse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestis kolm nädalat.
11. mai 1558 – venelased vallutasid Narva.
6. juuni 1558 – venelased vallutasid Vasknarva.
4. juuni – 6. juuni 1561 – andis Viru- rüütelkond ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le.
1561, 1566 ja 1571 – katkuaastad.
6. november 1581 – rootslased vallutasid venelastelt Narva.
1570 - venelaste rüüsteretk Narva, tapeti, hävitati, põletatati.
1573 - venelaste suur sõjakäik Narva kaudu Eestisse, vallutati Paide linnus. Pärast Paide vallutamist liikus 16 000 meheline sõjavägi Läänemaale, sai aga Koluvere lahingus rootslastelt lüüa.

[redigeeri] Rootsi riik

1581-1591 – rootsi ajal kuulus Alutaguse Ingerimaa koosseisu.
10. august 1583 – Venemaa sõlmis Rootsiga kolmeks aastaks Pljussa vaherahu mille alusel Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla.
1591-1617 – Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendati Narva lääniks.
15. sajandil – liideti Lüganuse kihelkonna alad halduslikult Alutaguse kihelkonnaga.
17. sajandil – liideti Alutaguse kihelkonnaga halduslikult Viru-Nigula kihelkonna alad, mis enne kandsid Mahu kihelkonna nime. Alutaguse kihelkonna halduspiir ulatus sellest ajast Kunda jõeni.
1617 – oli Alutaguse kihelkond haldusüksussena Ingerimaa osa.
1623 – mainiti esmakordselt Vaivara kihelkonda (Waywerschen Kerspel) – endine Narva kihelkond.
1641 – liideti Alutaguse kihelkonna aladel olevad kirikukihelkonnad kiriklikult Ingeri superintendatuuriga.
1651 – ühendati Alutaguse kihelkond nii halduslikult, kui kiriklikult Eestimaa kubermanguga Eestimaa aadelkonna soovil.
1654 – 1744 – eksisteeris Iisaku kihelkond eraldi kihelkonnana. 1744 aastal liideti osa Iisaku kihelkonna alasid Jõhvi- osa Viru-Jaagupi kihelkonnaga.
1658. aastal sõlmiti Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Vallisaare vaherahu, mis peatas 1656.–1658. aastal Venemaa poolt alustatud Vene-Rootsi sõja.

[redigeeri] Vene riik

1700 – algas Põhjasõda. Venelaste esimesed rüüstesalgad tungisid septembrikuus Alutagusesse. Algas Narva piiramine venelaste poolt. 19. novembril toimus Põhjasõjas esimene Narva lahing
1703-1704 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 – venelased vallutasid Narva lahingus linna.
1704 – eraldati Narva maakond Alutaguse kihelkonnast ja liideti Ingerimaaga.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viidi Venemaale sundasumisele, kes osaliselt pääsesid tagasi alles viis aastat hiljem, väga paljud aga surid asumisel.
1708 – 1722 – oli Alutaguse kihelkond koos Tartumaaga Narva kreisi (maakonnana) nime all Peterburi kubermangu kooseisus, kui vallutatud ala.
10. septembril 1721 – sõlmiti Uusikaupunki rahu, mis lõpetas Põhjasõja. Rootsi loovutas sellega Eestimaa kubermangu, Hiiumaa, Ingerimaa, Liivimaa kubermangu ja Saaremaa.
1771 – 1919 – Alutaguse kihelkonda moodustati üks kahest Virumaa praostkonnast.
1783 – loodi Narva kreis, kuhu kuulusid osa Alutaguse kihelkonna maid ja osa Narva jõe taguseid alasid.
1797 – eraldati Narva kreisile allunud maadest Narva linn, ülejäänud maad liideti Eestimaa kubermanguga.
1798 – 1888 – moodustati Alutaguse kihelkonda adrakohtu ringkond, kuhu kuulusid Iisaku, Jõhvi, Vaivara ja Viru-Nigula kirikukihelkondade alad.
1816 – jõustus Eestimaa talurahvaseadus vabastas talupojad pärisorjusest, kuid ei lahendanud maaküsimust.
1856 – 5. juunil anti välja uus talurahvaseadus, mis võimaldas talupoegadel maad rentida või päriseks osta.
1866 – moodustati enamus Alutaguse piiresse jäävatest mõisavaldadest.
1867 – moodustati uuesti Jõhvi kihelkonna ja lõunapoolsete kihelkondade jagamisel Iisaku kihelkond.
1892 – liideti enamus mõisavaldu (mõis oli vallakeskus) suuremateks valdadeks.

[redigeeri] Vaata ka

See also ebooksgratis.com: no banners, no cookies, totally FREE.