Tartu piiskopkond

Allikas: Vikipeedia

Tartu piiskopkonna moodustasid Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, suurusega umbes 9600 km². Piiskop oli ühtaegu nii ilmalik kui ka vaimulik võimukandja. Stifti ja diötseesi piirid olid erinevad. Tartu piiskopi diötseesi kuulusid ka Liivi ordu läänid Edela- ja Kesk-Eestis. Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus Toomemäel asus ka toomkirik. Tartu piiskopkond loodi pärast Tartu alistamist Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt 1224, kiriklik piiskopi ametinimetus loodi 1235.

Vaimulikku järelvalvet teostas piiskop sinodi ja visitatsioonide abil, ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel, mille tähtsaimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. Piiskopi kandidaadi kinnitas paavst, kes aga ei pruukinud arvestada toomkapiitli valikut. Kiriku majandusküsimusis oli piiskopi tähtsaimaks abiliseks toompraost, ilmaliku administratsiooni ja sõjaliste küsimustega tegeles stiftifoogt.

Tartu piiskopkonna olulisemateks linnusteks olid Otepää, Vastseliina ja Kirumpää. Neist Otepää oli ajaloolise Ugandi üks kahest keskusest (Tartu kõrval), olles ühtlasi ka kiiskopkonna esimeseks kivilinnuseks (varaseimad kiviehitised püstitatud 1224 või isegi 1223). Kirumpää ja Vastseliina linnused olid rajatud ajalooliselt tähtsa Tartu-Pihkva kauba- ja sõjatee äärde viimase kaitseks. Peipsi järve ja Tartut ühendava Emajõe äärde oli rajatud kaks kivilinnust (veetõkkelinnust), Vana- ja Uue-Kastre. Tartu-Põltsamaa ajaloolise maantee ääres, Amme jõe alamjooksul, asus võimas Valkena (Kärkna) kindlusklooster.

Piiskopkonna maavaldused olid suuremalt jaolt läänistatud piiskopi vasallidele, kelle olulisimaks kohustuseks oli teenistus piiskopi sõjaväes. Ajapikku vasallide poliitiline tähtsus kasvas ning nad saavutasid üha suurema iseseisvuse piiskopi suhtes. Vasallide enamik olid rahvuselt sakslased.

Kiriklikult allus Tartu piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa-Rooma keisri vasall ning kuulus seega (pigem nimeliselt kui tegelikult) ka Saksa riigivürstide hulka.

Tartu piiskopkond lõpetas oma tegevuse Liivi sõja ajal, kui Moskva suurvürsti väed 18. juulil 1558. aastal Tartu ja piiskopkonna alad vallutasid.

[redigeeri] Vaata ka

Vana-Liivimaa
Riia peapiiskopkond • Kuramaa piiskopkond • Saare-Lääne piiskopkond • Tartu piiskopkond • Liivi ordu Mõõgavendade ordu • Taani valdused Eestis