Iisaku vald
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
|
Iisaku vald |
|
Pindala: 258 km² |
Iisaku vald on vald Ida-Viru maakonna lõunaosas.
Sisukord |
[redigeeri] Asustus
Iisaku vald asub Ida-Viru maakonna lôunaosas, looduskaunis kohas ja on pinnavormilt tasane, mida iseloomustavad metsade ja soode rikkus. Kolmest küljest piiravad valda looduslikud objektid: Muraka ja Agusalu sookaitsealad, lõunast Peipsi järv. Tasast pinnavormi ilmestavad Varesmetsa ja Võhma mõhnastikud ning mandriluited. Mandriluidete levik ei piirdu üksnes Peipsi põhjarannikuga, vaid ulatub Peipsi vanadel rannavallidel kaugele sisemaale. Loodusmaastikule lisavad värvi rohked järved ja Peipsi suunas voolavad jõed – ojad. Valitsevad lodumetsad, puistutes kasvab mitmeid kaitsealuseid taimi nagu näsiniin, kuldking, orhidee jt. Esindatud on kõik Eestis elavad ulukid, lisaks haruldane lendorav. Valla territoorium on valdavalt metsarohke tasandik, mida läbib edelast kirdesse Iisaku – Illuka oos. Ooside ahelik algab Iisaku oosiga, Tärivere mäega (Alutaguse kõrgeim looduslik punkt kõrgusega 94 m üle merepinna) ning jätkub paralleelse reana üle Jõuga (Eesti kõrgeim, suhtelise kõrgusega 40 m). Ooside vahelistes nõgudes paiknevad Jõuga järved, neli maalilist metsajärve, neist suvituskohana tuntud Pesujärv.
Peipsi põhjarannikul paikneva Iisaku valla territooriumil elab 01.01.2004.a. seisuga 1526 elanikku, pindala on 258 km². Iisaku vald koosneb Iisaku alevikust ja 17 külast, millest suurimad on Vaikla, Tärivere, Jõuga, Kauksi, Kuru.
Valda läbib Jõhvi - Tartu - Riia maantee (A 201). Iisaku alevik asub 32 km kaugusel maakonna keskusest - Jõhvi linnast . Iisakust Tartusse on 100 km ning Riiga 350 km. Nimetatud maanteelt saab sõita Jõugalt Illukale (12 km), Iisakust Tudulinna (17km) kaudu Rakverre (85km) ja Avinurme (36 km) ning Alajõe (12km) kaudu Vasknarva (35km), Sällikust Kurusse (6km). Eelnimetatud teed on kõvakattega ja suhteliselt head.
[redigeeri] Alevik
Iisaku kirikuküla jõudis kroonikasse 1426. a (Isacke) ja sai nime ilmselt juutide ühe esiisa ja Kristuse eelkuju Iisaki auks, keda tema kõrges eas isa Aabram oli valmis jumalale ohverdama. Praegune alevik paikneb Õpetaja ja Lipniku soode vahele tungiva Tärivere mäe laugel lõunaosal. Vaatetorni poolt tulles paistavad paremal, parkmetsast ümbritsetud avaral nõlval kena rohevalge rahvamaja, lauluväljak ja külakiik. Tudulinna teeristil asuvad viidatulp, endine panga- nüüdne postimaja ja väike kohvik-kondiitriäri. Viimase vastas Kirikumäel näete ilusat valget kirikut (1846), mis sai praeguse ilme pärast 1894. a põlengut. Siin on huvitavad kantslimaalingud (1957) ja Kristuse monogrammiga roosaken. Suvel on kirik avatud T, N, L, P 12-15, tel 3393 569, 5068 637. Mäel ja nõlvadel laiub kena park, vastas asuval iidsel kalmistul on kabel, terroriohvrite mälestusmärk ja Peepude suguvõsa rõngasristidega hauad, millest vanim pärineb 17. saj. Näitleja Helend Peep sündis Vaiklas 1910. a. Siia maetud koolmeister ja laulukoori rajaja Robert Th. Hansen viisistas “Ema südame”. Kalmistu parklast algab ligi 8 km pikkune tähistatud matkarada Rüütli rappa (vt allpool), siin on raja skeem. Edasi jääb paremale (Metsa 4) puukujudega ümbritsetud Iisaku metskond (tel 3393 411), kes haldab nii Peipsi-äärseid kui läänepoolseid, Rannapungerjast Oonurmeni ulatuvaid metsi. Ristmikust Peipsi pool (Tartu mnt), vallamaja kõrval asuvas nägusas 1914. a ehitatud ministeeriumikooli hoones tegutseb huvitav maakonnamuuseum (vt esitlus). Selle vastas, vanas vallamajas (1912) paikneb näitustesaal. Vana ja uue mnt ühinemiskoha lähedal asuva gümnaasiumi õpilaskodus on kaasaegsed, mugavustega toad ka külalistele (tel 3393 554, 5559 2861). Itta suunduva Varesmetsa tee ääres asuv Alutaguse metskond (3393 566) valitseb Jõhvi-Tartu mnt ja Narva jõe vahelisi metsa- ja rabamassiive. Nüüd jõuate Kaseväljale, kus asus 19. saj algul iseseisvunud ja 20. saj algul taludeks jaotatud mõis, mille härrastemaja põles 1919. a. Teest läänes asuvad endisest mõisapargist säilinud pärnasalud ja abihooned. Alajõe teeristis on kogu Peipsi põhjakalda ainus kaasaegne tankla. Tudulinna teelt aleviku lõpus paremale keerates jõuate läbi metsade Seli raba matkaraja lääneotsa või Varessaare matkaonni lähedale (vt Mäetaguse). Veel 2 km pärast Roostoja äärde pöörava vana teelõigu ääres (ca 1,5 km) kasvavad kaitsealused Katmani tammed, jõe taga algab Muraka sookaitsealasse kuuluv Matka raba, kus paraku matkaradu pole.
[redigeeri] Külad
Alliku - Imatu - Jõuga - Kasevälja - Kauksi - Koldamäe - Kuru - Lipniku - Lõpe - Pootsiku - Sõrumäe - Sälliku - Taga-Roostoja - Tammetaguse - Tärivere - Vaikla - Varesmetsa
[redigeeri] Ajalugu
Kuni 11.sajandini olid siinsed alad hõredasti asustatud. 11.–12.sajandil tuli siia idast vadjalasi, nende iseloomulikud muistised on Jõuga kääbaskalmed (Eesti suurim vadjalaste kääbaskalme).
13.sajandist kuni 1364.aastani kuulus Iisakumaa Jõhvi kihelkonna alla, omaette kihelkond oli Iisaku 1654.–1744.aastatel ja alates 1867.aastast.
Iisaku nime on esmakordselt kirjalikes allikates märgitud 1426.a. Siinkandis on vanim küla Tärivere – esmamainimine 1330.a.
Muistend pajatab, et pärast laastavat sõda olnud Iisaku ümbrus inimtühi. Pääsenud ainult üks mees, kes end kogu sõja aja tühjas kaevus varjanud. Ta leidnud valge hobuse ja sõitnud sellega endale naist otsima. Sirtsu soost leidnud ta vanatüdruku, kes tema naiseks saanud. Mehe nimi olnud Iisak ning tema järgi hakatud ka kohta Iisakuks nimetama. Ümberkaudne rahvas aga olnud nende järeltulijad.
Iisaku on kauni loodusega ja rikka kultuurilooga paik, mille ajalugu ja areng on kajastatud Iisaku Muuseumis (asut. 1975.a. Iisaku koduloomuuseumina, 1998.a. Ida–Viru maakonnaamuuseum), mis asub endises ministeeriumikoolis aadressil Tartu mnt 58, Iisaku alevik (tel 339 3036).
Iisaku kogudus ( tel 339 3569 ) on asutatud 1640. aastal ja on järjepidevalt tegutsenud 1864.aastast. Iisaku kirik (ehitati 1894.aastal) ja kalmistu on läbi aastate olnud heakorrastatud kultuuriobjektid. Riikliku kaitse all olevad neli rõngasristi on hästi säilinud ( Peepude matmispaigad 17.sajandi keskelt ). Kalmistule on maetud ka R.Th. Hansen.
Iisaku vanem kultuurilugu on seotud R.Th. Hanseniga, kes siin 43 aastat ühtejärge õpilasi õpetas ja seltsielu juhtis. Tema asustatud meeskoor võttis osa 1869.aastal esimesest Eesti Üldlaulupeost Tartus. Hanseni loodud on laul “Ema süda “, mida tuntakse nii Eestis kui ka välismaal.
Iisaku valla territooriumi eripäraks on toonekurgede rohkus ja nende meelispaigaks on Apteegi mägi (17.–18.sajandi külakalmistu). Siin asub ka Alutaguse vanim püsiasustusega valge toonekure pesa. Toonekurg on ka üks Iisaku sümbol – vallas asub 12 asustatud pesa + 3 pesa ehitatakse.
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Vaatamisväärsused
- Jõuga järved
- Iisaku vaatetorn
Iisaku Vaatetorn asub Iisaku mäe maastikukaitsealal, mis asub suures osas Iisaku alevi territooriumil. Rajatud ja kaardistatud on jalutus-, jalgratta- ja suusarajad, viimast hoitakse talvel sees 3 km ulatuses. Maastikukaitseala territooriumile jääb ka Ida – Virumaa kõrgeim tipp, kus Alutaguse laante ja soode kohal paiknebki Iisaku vaatetorn. Vaatetorn ehitati 2003.a ning selle kõrguseks on 28 m. Vaatetornist avaneb kaunis vaade Iisaku vallale ja selle ümbruskonnale, tuhamägedele, rabadele, Peipsi järvele jne. Varustus: rajad, 2 kaarti, parkla, lõkkekoht, paviljon, kuivkäimla, puhkekohad.
- Iisaku kirik
[redigeeri] Välislink
| Ida-Viru maakonna omavalitsused |
|---|
 Alajõe vald - Aseri vald - Avinurme vald - Iisaku vald - Illuka vald - Jõhvi vald - Kiviõli linn - Kohtla vald - Kohtla-Järve linn - Kohtla-Nõmme vald - Lohusuu vald - Lüganuse vald - Maidla vald - Mäetaguse vald - Narva linn - Narva-Jõesuu linn - Püssi linn - Sillamäe linn - Sonda vald - Toila vald - Tudulinna vald - Vaivara vald |
