See also ebooksgratis.com: no banners, no cookies, totally FREE.

CLASSICISTRANIERI HOME PAGE - YOUTUBE CHANNEL
Privacy Policy Cookie Policy Terms and Conditions
Alfred Wegener - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Alfred Wegener

Allikas: Vikipeedia

Wegeneri oma ajast ees olev joonis mandrite triivist.
Wegeneri oma ajast ees olev joonis mandrite triivist.

Alfred Lothar Wegener (1. november 1880 Berliinnovember 1930 Gröönimaa) oli mitmekülgne saksa teadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Mandrite triivi hüpoteesi looja.

Kaitses doktorikraadi astronoomias 1905. aastal Berliini Ülikoolis, kuid huvitus hiljem peamiselt paleoklimatoloogiast. Töötas põhiliselt erinevates Saksamaa ülikoolides meteoroloogia ja geofüüsika professorina. 1918. aastal töötas lühikest aega ka Tartu Ülikoolis. Võttis osa mitmetest ekspeditsioonidest Gröönimaale, kus ta 1930. aastal ka hukkus.

Wegener on tuntud peamiselt mandrite triivi (Verschiebung der Kontinente) hüpoteesi loojana. Wegeneri, nagu ka paljusid teisi enne teda, paelus Atlandi ookeani vastasrannikute hämmastav sarnasus, mis viis ta mõttele, et mandrid on kunagi moodustunud ühtse hiidmandri, mida ta nimetas Pangaea, mis on hiljem väiksemateks mandriteks lagunenud. Wegener esitas oma ideed aastal 1912 suusõnaliselt ning 1915. aastal oma kõige tähtsamas töös "Die Entstehung der Kontinente und Ozeane" (mandrite ja ookeanide päritolust) ka kirjalikult. Ta üritas leida geoloogilist materjali oma hüpoteesi tõestuseks. Selleks olid peamiselt sarnased fossiilid Atlandi ookeani vastaskaldalt, kuid sellest ei piisanud, et veenda geoloogilist üldsust. Mandrite triiv tundus ebausutavana, sest ei tuntud sellist jõudu, mis suudaks mandreid liigutada. Mandrite triivi hüpotees jäi mitmeks aastakümneks unustusse, et elustuda taas 1960. aastail osana laamtektoonikast, mis on tänapäeval geoloogias üldtunnustatud teooria.


aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -