Weserübung
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. |
Weserübung oli Saksamaa sõjaline plaan II maailmasõjas, mis omakorda jagunes kaheks, Weserübung-Süd käsitles Taani, Weserübung-Nord Norra hõivamist Saksa vägede poolt üheaegsete mere- ja õhudessantidega.
Ettevalmistusi Norra hõivamiseks hakati tegema septembris 1939, kui moodustati kolmest erinevast väeliigist pärit ohvitseridest töögrupp, kes hakkasid välja töötama sissetungiplaani Norrasse. Töögrupi juhiks sai 27. jaanuaril 1940 kindralooberst Nikolaos von Falkenhorst. 29. veebruaril esitas kindralooberst von Falkenhorst Adolf Hitlerile plaani, kus koos Norraga soovitati hõivata ka Taani. 1. märtsil 1940 kirjutas Hitler plaanile alla. Pärast üksikasjade täpsustamist määras Hitler sissetungi täpse aja: kell 4.15 9. aprillil 1940. Operatsiooni üldjuhiks määrati kindralooberst von Falkenhorst.
[redigeeri] Weserübung-Süd
Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal pidid Kopenhaagenis ja veel kolmes kohas rannikul ja saartel maandatama merede- ning õhudessandid, mis pidid oma valdusse võtma saarte vahelised sillad ja hoidma neid seni, kuni saabuvad maad pidi abiväed. Taani armees oli 13 000 meest ja sellest loodeti kergelt jagu saada.
[redigeeri] Weserübung-Nord
Norra vallutamine pidi toimuma üheksa merede- ja õhudessantidega. Et ööl vastu 9. aprilli 1940 olla rünnaku lähtepositsioonidel, pidid esimesed tankerid varustuslaevad ja dessantgrupid alustama oma teekonda juba 3. aprillil 1940. Eeldatava Norra armee suurus oli 14 500–19 500 meest.