Norra vallutamine 1940

Allikas: Vikipeedia

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.

Norra vallutamine sakslaste poolt Teises maailmasõjas toimus alates 9. aprillist 1940. aastal ja kestis kuni 10. juunini 1940.

Sisukord

1 Norras tegutsenud väekoondised.
2 Esimesed operatsioonid:
3 Sündmuste areng peale sakslaste invasiooni algust

[redigeeri] Norras tegutsenud väekoondised.

[redigeeri] Norra vastu suunatud Saksa mereväe jõud.

Saksa väed invasiooniks Norrasse olid jaotatud nelja gruppi:

[redigeeri] Tankeri ešelon – Tanker-Staffel

Et invasioonilaevastiku sõjalaevad ei oleks suutnud oma olemasolevate kütusevarudega sooritada operatsioone Norra rannikul, siis otsustati paigutada maskeeritud tankerid sõjalaevade tee peale. Tankerid liikusid oma ettenähtud kohtadele enne invasiooni algust, et vältida laevade põhja laskmist brittide poolt. Tankeri ešelon koosnes 8 laevast:

Tanker Kattegat, sihtpunkt Narvik.
Tanker Jan Wellem, sihtpunkt Narvik.
Tanker Moonsund, sihtpunkt Trondheim.
Tanker Euroland, sihtpunkt Oslo.
Tanker Senator, sihtpunkt Oslo.
Tanker Belt, sihtpunkt Bergen.
Tanker Dollart, sihtpunkt Stavanger.
ja ühe tundmatu nimega tankeri sihtpunktiks oli Kristiansand.

[redigeeri] Ausfuhr-Staffel/Ekspordi ešelon.

Ešeloni eesmärgiks oli viia maaväele mõeldud varustus kohale. Ka selle ešeloni laevad maskeeriti ja saadeti teele enne invasiooni algust. Ekspordi ešeloni kuulus 7 laeva:

Transpordilaev Bärenfels, sihtpunkt Narvik.
Transpordilaev Rauenfels, sihtpunkt Narvik.
Transpordilaev Alster, sihtpunkt Narvik.
Transpordilaev Sao Paulo, sihtpunkt Trondheim.
Transpordilaev Levante, sihtpunkt Trondheim.
Transpordilaev Main, sihtpunkt Trondheim.
Transpordilaev Roda, sihtpunkt Stavanger.

[redigeeri] Kriegsschiffe-Staffel/Sõjalaevade ešelon.

See ešelon koosnes 9 allveelaevade grupist ja 11 sõjalaevade grupist. Sõjalaevadele oli paigutatud ka osa maavägede üksusi. Ešeloni ülesandeks oli kogu invasioonileavastiku kaitsmine. Nimekiri kõikidest Sõjalaevade ešeloni laevadest, ära on toodud laeva nimi, kood ja väliposti number:

Grupp 1 - Sihtpunkt: Narvik. Komandör: Kpt.z.S. Friedrich Bonte

Lahingulaev Gneisenau - 00105
Lahingulaev Scharnhorst - 23657
Hävitaja 2 Georg Thiele (Z2) 07730
Hävitaja 9 Wolfgang Zenker (Z9) 08795
Hävitaja 11 Bernd von Arnim (Z11) 25349
Hävitaja 12 Erich Giese (Z12) 02167
Hävitaja 13 Erich Koellner (Z13) 07395
Hävitaja 17 Diether von Roeder (Z17) 05521
Hävitaja 18 Hans Lümann (Z18) 28375
Hävitaja 19 Herman Künne (Z19) 27413
Hävitaja 21 Anton Schmitt (Z21) 01345
Hävitaja 22 Wilhelm Heidkamp (Z22) 12260

Grupp 2 - Sihtpunkt: Trondheim. Komandör: Kpt.z.S. Hellmuth Heye

Raskeristleja Admiral Hipper 17209
Hävitaja Paul Jacobi (Z5) 17474
Hävitaja Theodor Riedel (Z6) 01923
Hävitaja Bruno Heinemann (Z8) 13029
Hävitaja Friedrich Eckoldt (Z16) 03772

Grupp 3 - Sihtpunkt: Bergen. Komandör: KA Hubert Schmundt

Kergeristleja Köln -- 06412
Kergeristleja Königsberg -- 22289
Suurtükiõppelaev Bremse -- 33387
Torpeedopaat Leopard -- 38355
Torpeedopaat Wolf -- 12791
Torpeedokaater 19 (S19) 00403
Torpeedokaater 21 (S21) 01435
Torpeedokaater 22 (S22) 02126
Torpeedokaater 24 (S23) 02833
Torpeedokaater 24 (S24) 03416
Torpeedokaater Carl Peters -- 12665

Grupp 4 - Sihtpunkt: Kristiansand. Komandör: Kpt.z.S Friedrich Rieve

Kergeristleja Karlsruhe -- 25523
Torpeedopaat Luchs -- 02903
Torpeedopaat Grief -- 02845
Torpeedopaat Seeadler -- 16200
Torpeedokaater 7 (S7) 05811
Torpeedokaater 8 (S8) 06225
Torpeedokaater 17 (S17) 12860
Torpeedokaater 30 (S30) 12860
Torpeedokaater 31 (S31) 13219
Torpeedokaater 32 (S32) 14166
Torpeedokaater 33 (S33) 28488
Torpeedokaatritehoolduslaev Tsingtau -- 00649

Grupp 5 - Sihtpunkt: Oslo. Komandör: KA Oskar Kummetz

Raskeristleja Blücher -- 29369
Soomuslaev Lützow -- 35078
Kergeristleja Emden -- 02954
Torpeedopaat Mowe -- 25420
Torpeedopaat Albatross -- 05689
Torpeedopaat Kondor -- 05689 (??)
Traaler 17 (R17) 07433
Traaler 18 (R18) 07796
Traaler 19 (R19) 08165
Traaler 20 (R20) 08438
Traaler 21 (R21) 08887
Traaler 22 (R22) 09089
Traaler 23 (R23) 09427

Grupp 6 - Sihtpunkt: Egersund. Komandör: KK Kurt Thomas

Miiniveeskja 1 (M1) 20212
Miiniveeskja 2 (M2) 26491
Miiniveeskja 9 (M9) 29016
Miiniveeskja 13 (M13) 31406

Grupp 7 - Sihtpunkt: Korsor ja Nyborg, Taani. Komandör: Kpt.z.S. Gustav Kleikamp

Schleswig-Holstein -- ??
Claus von Bevern -- ??
Nautilus -- ??
Pelikan -- ??
6 KFKs -- --
2 Transpordi laeva -- --

Grupp 8 - Sihtpunkt: Kopenhaagen, Taani. Komandör: KK Wilhelm Schroeder

Hansestadt Danzig -- ??
Stettin -- ??

Grupp 9 - Sihtpunkt: Middelfart, Taani. Komandör: Kpt.z.S. Helmuth Leissner

Otto Braun -- ??
Arkona -- ??
Miiniveeskja 157 (M157) ??
Vorpostenboot(tõlge?) 102 (V102) ??
Traaler 6 (R6) ??
Traaler 7 (R7) 18643
Allveelaev 107 (UJ107) ??
Monsun -- ??
Passat -- ??
Rugard -- ??

Grupp 10 - Sihtpunkt: Esbjerg, Taani. Komandör: Kpt.z.S. Friedrich Ruge

Miiniveeskja 4 (M4) ??
Miiniveeskja 20 (M20) ??
Miiniveeskja 84 (M84) ??
Miiniveeskja 102 (M102) ??
Miiniveeskja 1201 (M1201) ??
Miiniveeskja 1202 (M1202) ??
Miiniveeskja 1203 (M1203) ??
Miiniveeskja 1204 (M1204) ??
Miiniveeskja 1205 (M1205) ??
Miiniveeskja 1206 (M1206) ??
Miiniveeskja 1207 (M1207) ??
Miiniveeskja 1208 (M1208) ??
Traaler 25 (R25) ??
Traaler 26 (R26) ??
Traaler 27 (R27) ??
Traaler 28 (R28) ??
Traaler 29 (R29) ??
Traaler 30 (R30) ??
Traaler 31 (R31) ??
Traaler 32 (R32) ??
Könign Luise -- ??

Grupp 11 - Sihtpunkt: ??, Taani. Komandör: Kpt.z.S. Walter Berger

Miiniveeskja 61 (??) (M61) ??
Miiniveeskja 89 (M89) ??
Miiniveeskja 110 (M110) ??
Miiniveeskja 111 (M111) ??
Miiniveeskja 134 (M134) ??
Miiniveeskja 136 (M136) ??
Traaler 33 (R33) 13488
Traaler 34 (R34) 13978
Traaler 35 (R35) 14409
Traaler 36 (R36) 14872
Traaler 37 (R37) 15508
Traaler 38 (R38) 15825
Traaler 39 (R39) 15825
Traaler 40 (R40) 16187
Von der Gröben -- ??

Allveelaevade grupp 1:

- Allveelaev 25 (U25) 10950
- Allveelaev 46 (U46) 01828
- Allveelaev 51 (U51) 05671
- Allveelaev 64 (U64) 00412
- Allveelaev 65 (U65) 26817

Allveelaevade grupp 2:

- Allveelaev 30 (U30) 05559
- Allveelaev 34 (U34) 15983

Allveelaevade grupp 3:

- Allveelaev 9 (U9) 13068
- Allveelaev 14 (U14) 28451
- Allveelaev 56 (U56) 22134
- Allveelaev 60 (U60) 11306
- Allveelaev 62 (U62) 23080

Allveelaevade grupp 4:

- Allveelaev 1 (U1) 27893
- Allveelaev 4 (U4) 13167

Allveelaevade grupp 5:

- Allveelaev 37 (U37) 21204
- Allveelaev 38 (U38) 20675
- Allveelaev 47 (U47) 18837
- Allveelaev 48 (U48) 27354
- Allveelaev 49 (U49) 06383
- Allveelaev 50 (U50) 00375
- Allveelaev 52 (U52) 13400

Allveelaevade grupp 6:

- Allveelaev 13 (U13) 15421
- Allveelaev 57 (U57) 21938
- Allveelaev 58 (U58) 11081
- Allveelaev 59 (U59) 24570

Allveelaevade grupp 7:

Ei moodustatud.

Allveelaevade grupp 8:

- Allveelaev 2 (U2) 27610
- Allveelaev 3 (U3) 01385
- Allveelaev 5 (U5) 27527
- Allveelaev 6 (U6) 00130

Allveelaevade grupp 9:

- Allveelaev 7 (U7) 16723
- Allveelaev 10 (U10) 04324
- Allveelaev 19 (U19) 23036

Allveelaevad, mis ei kuulunud mitte ühtegi gruppi:

- Allveelaev 17 (U17) 25322
- Allveelaev 23 (U23) 02984
- Allveelaev 24 (U24) 24897
- Allveelaev 61 (U61) 05425

Allveelaevad mida kasutati transporteritena:

- Allveelaev 26 (U26) 07314
- Allveelaev 29 (U29) 10220
- Allveelaev 32 (U32) 00459
- Allveelaev 43 (U43) 24266
- Allveelaev 101 (U101) 15344
- Allveelaev A (UA) 00073

[redigeeri] Seetransport-Staffeln/Meretranspordi ešelon.

Meretranspordi ešelon koosnes kaheksast grupist transportlaevadest, milledel oli enamus maavägedest. Esimesed kolm gruppi olid erinevad, järgmised viis koosnesid esimeses kolmes olnud laevadest. Esimese ja teise grupi laevad on teada, kolmandas asunud teadmata, ka on teadmata järgnenud viie grupi täpsed suurused. Kõik laevad peale 1 grupi suundusid Oslosse.

Esimene Meretranspordigrupp:

Antares, sihtpunkt Oslo.
Ionia, sihtpunkt Oslo.
Muansa, sihtpunkt Oslo.
Itauri, sihtpunkt Oslo.
Neidenfels, sihtpunkt Oslo.
Wiegand, sihtpunkt Kristiansand.
Westsee, sihtpunkt Kristiansand
Kreta, sihtpunkt Kristiansand.
August Leonhardt, sihtpunkt Kristiansand.
Tübingen, sihtpunkt Stavanger.
Tjuka, sihtpunkt Stavanger.
Mendoza, sihtpunkt Stavanger.
Marie Leonhardt, sihtpunkt Bergen.
Curityba, sihtpunkt Bergen.
Rio de Janerio, sihtpunt Bergen.

2. Meretranspordigrupp.

Transpordilaevad Friedenau, Kellerwald, Hamm, Wigbert, Espana, Rosario, Tucuman, Hanaum Wolfram, Wandsbek, Scharhöst kuulusid sinna gruppi, kõikide laevade sihtpunktiks oli Oslo.

Peale invasiooni algust ja Taani langemist saadeti enamus materjale piki Taani-Oslo mereteed. Peale esialgse invasioonivägede mahapanekut Norra rannikult otsustati kaasata ka väiksemad meresõidu alused, et vähendada survet suurtel transpordilaevadel. Umbes 270 väiksemat laeva ja 100 väikest traalerit osalesid invasiooni selles osas, viies üle kuni 3000 meest päevas. Invasiooni algusest kuni 15. juunini transporditi Norrasse 107581 meest, 16102 hobust, 20339 sõidukit ja 109400 tonni varustust.

[redigeeri] Suuremad Liitlaste sõjalaevad, mis seilasid Norra operatsiooni käigus:

Briti laevastik: Lahingulaev Rodney, lahingulaev Warspite, lahingulaev Valiant, lahingulaev Resolution, lahinguristleja Renown, lahinguristleja Repulse, lennukikandja Glorious, lennukikandja Furious, lennukikandja Ark Royal, raskeristleja Suffolk, raskeristleja Berwick, raskeristleja Devonshire, raskeristleja York, ristleja Southampton, ristleja Sheffield, ristleja Manchester, ristleja Birmingham, ristleja Glasgow, ristleja Effingham, kergeristleja Aurora, kergeristleja Penelope, kergeristleja Arethusa, õhutõrjeristleja Coventry, õhutõrjeristleja Curlew ja 21 hävitajat. Organisastsiooniliselt olid laevad jaotatud allüksuste vahel järgnevalt: Royal Navy Home Fleet - laevastikuadmiral Sir Charles M. Forbes

2. lahingulaevade eskaader - viitseadmiral L. E. Holland
Lahinguristlejate eskaader - viitseadmiral W. J. Whitworth
Lennukikandjate eskaader - viitseadmiral L. V. Wells
1. ristlejate eskaader - viitseadmiral J. H. D. Cunningham
2. ristlejate eskaader - viitseadmiral G. F. Edward-Collins
18. ristlejate eskaader - viitseadmiral G. Layton
20. ristlejate eskaader (õhutõrje ristlejad) - J. G. P. Vivian
Õhutõrje flotill - kapten A. L. Poland
1. - 8., 10, 12., 20. hävitajate flotill
2., 6., allveelaevade flotill

Briti laevastiku koosseisu kuulusid ka 3 Poola hävitajat (1. hävitajate flotillis) ja 2 Poola allveelaeva (2. allveelaevade flotillis).

Prantsuse laevastik: Kergeristleja Emile Bertin, kergeristleja Montcalm, 6 "super" hävitajat, 5 "tavalist" hävitajat ja allveelaev Rubis. Moodustasid need Naval Gruppe Z, mida juhtis admiral E. H. H. M. Derrien.

Norra laevastik:

Rannakaitse ristleja Eidswold, rannakaitse ristleja Norge, rannakaitse ristleja Tordenskjold (kasutati treeninglaevana), rannakaitse ristleja Harald Harfagre (kasutati treeninglaevana), hävitajad Slepiner, Aegis, Gyller, Odin, 10 miinitraalerit, 17 torpeedopaati ning 58 erineva suurusega vahilaeva. Norra laevastikus teenivast 5200 mehest üle 2400 teenis rannikul erinevates rannakaitse kindlustes. Norra laevastikul oli ka 35 töötavat lennumasinat, enamus küll vananenud.

[redigeeri] Saksa maa- ja lennuväed.

[redigeeri] Maavägi

Grupp XXI - kindral Nikolaus von Falkenhorst

Esimene laine:

69. jalaväediviis - kindralmajor Hermann Tittel

159. jalaväerügement
193. jalaväerügement
236. jalaväerügement
169. suurtükiväe rügement
169. luurepataljon
169. tankitõrje pataljon
169. pioneeripataljon
169. tagalapataljon

163. jalaväediviis - kindralmajor Erwin Engelbrecht

307. jalaväerügement
310. jalaväerügement
324. jalaväerügement
234. suurtükiväe rügement
234. luurepataljon
234. tankitõrje pataljon
234. pioneeripataljon
234. tagalapataljon

3. mägidiviis - kindralleitnant Eduard Dietl

138. mägirügement
139. mägirügement
112. mägisuurtükiväe rügement
68. jalgratturite pataljon
48. mägitankitõrje pataljon
83. mägipioneeripataljon
68. mägitagalapataljon

1. pataljon 1. langevarjurite rügemendist

Teine laine:

181. jalaväediviis - kindralmajor Kurt Woytasch

334. füsiljeerirügement
348. jalaväerügement
359. jalaväerügement
222. suurtükiväe rügement
222. tankitõrje pataljon
222. luurepataljon
222. pioneeripataljon
222. tagalapataljon

196. jalaväediviis - kindralleitnant Richard Pellengahr

340. jalaväerügement
345. jalaväerügement
362. jalaväerügement
223. suurtükiväerügement
223. luurepataljon
223. tankitõrjepataljon
223. pioneeripataljon
223. tagalapataljon

214. jalaväediviis - kindralmajor Max Horn

355. jalaväerügement
367. jalaväerügement
388. jalaväerügement
214. suurtükiväerügement
214. luurepataljon
214. tankitõrje pataljon
214. pioneeripataljon
214. tagalapataljon

Reserv:

3. kompanii 40. tankipataljonist - 20 PzKpfw I/PzKpfw II tanki
1 jagu ("Panzerzug Horstmann") NbFz B rasketanke - 3tk
730. motoriseeritud suurtükiväe pataljon
169. jalaväediviis

[redigeeri] Lennuvägi

X lennuväekorpus - kindralleitnant Hans Geisler

I/ZG.1
I/ZG.76
II/JG.77
I/StG.1
KG.4

I Gruppe
II Gruppe
III Gruppe

KG.26

I Gruppe
II Gruppe

KG.30

I Gruppe
II Gruppe
Z.Staffel

1(Fern)/Aufklärungsgruppe 120
1(Fern)/Aufklärungsgruppe 122
2(Heeres)/Aufklärungsgruppe 10
KüstenFL.Gr.506
KGzbV.1

I Gruppe
II Gruppe
III Gruppe
IV Gruppe

Lufttransportsche Land - oberleintant Carl von Gablenz

KGzbV.101 - KGzbV.197

Lufttransportsche See - hauptmann Försler

KGzbV.108(See)

Kokku 290 kahemootorilist pommituslennukit, 40 "Stuka" sööstpommitajat, 100 hävitajat, 70 luurelennukit (kaasaarvatud vesilennukid), 500 transportlennukit.

[redigeeri] Esimesed operatsioonid:

[redigeeri] Oslo

Et vallutada Oslot, grupp 5 invasioonilaevastikust saadeti põhja poole, et maandada 2000 mehest 163. jalaväediviisist koosnev võitlusgrupp. Peale 9. aprilli koidikut plaaniti ka lennukitelt alla visata üks langevarjurite kompanii, et vallutada Fornebu lennuväli linna lähedal, millele pidid järgnema veel lennukitega 3000 meest 163. jalaväediviisist.

Kaks viiest suuremast merekindlustest asusid Oslo lähistel, üks Oslo fjordis teine Oskarsborgis, Oslo sissesõidu lähedal. Oslo fjordis asuvas merekindluses Rauoey saare läänepoolsel osal asus 4 x 150mm kahurit. Bolaerne idapoolsel küljel asus 3 x 150mm kahurit. Makeroy saarel asus 2 x 305mm haubitsat. Oskarsboris läänekaldal olid positsioonil helgiheitjad ja 4 x 57mm kahurit katmas tõket, mis kaitses kanalit läänes Lõuna-Kalholmeni saarest. Idakaldal oli kaks helgiheitjate positsiooni ja 2 x 57mm, 3 x 150mm kahurit ja 2 x 40mm õhutõrje kahurit üles seatud. Lõuna-Kalholmeni saarel olid helgiheitjate positsioon ja 3 x 280mm kahurit. Põhja-Kalholmeni saarel olid neli maal asuvat torpeedoaparaati. Haoya saarel olid 4 x 280mm haubitsat (üles pandud 1892. aastal) ja 2 x 120mm kahurit, 9. aprillil 1940 ei olnud viimased siiski mehitatud. Peale nende fortifikatsioonide oli Norra mereväel veel Hortenis baas, rünnaku hetkel asusid seal treeninglaev Tordenskjold, miiniveeskja-kahuripaat Olav Trygvason, kaks miinitraalerit ja hulk vahilaevu.

Esimesena saavutas Oslole lähenevate Saksa laevadega kontakti patrulllaev Pol III, ümber ehitatud vaalapüügilaev, relvastuseks üks 75mm suurtükk ja kaks kuulipildujat, kapteniks reservleitnant Welding-Olsen. Umbes kell 23.15 öösel 8. aprillil kohtas Pol III kolme väiksemat Saksa alust, torpeedopaat Albatross juhtimas ja signaliseeris neile, et nad peatuksid ja identifitseeriksid ennast. Torpeedopaat Albatross lõikas kohe seepeale Norra laeval tee ära ja nõudis, et see ei kasutaks raadiot. (Norra laev saatis siiski hoiatuse Hortenisse). Edasine täpne sündmuste kulg ei ole teada kuid paistab, et Norra laev avas tule Albatrossi pihta ning rammis seda. Saksa laevade tules langes Welding-Olsen ja laev uppus.

Järgneva tunni jooksul möödus kogu Saksa invasioonilaevastik välimistest kindlustustest suuresti tänu merel olevale udule. Suurtükipatareid Rauoey avasid küll tule, kuid ainult lühikeseks ajaks ning tabamusi polnud. Bolaerne tuld ei avanud. Peale möödumist välimistest patareidest Saksa laevastik jagunes: torpeedopaadid Albatross ja Kondor ning kaks traalerit suundusid Horteni mereväebaasi ründama ning kaks paari traalereid suundusid Rauoey ja Bolaerne patareide poole (enamus traaleritel oli dessant pardal), suured laevad jätkasid edasi Oslo poole.

Umbes 3.30 öösel jõudsid Saksa merejõud Oskarsborgi kindlustusteni, raskeristleja Blücher juhtimisel. Norra 280mm patarei Lõuna-Kalholmeni saarel avas tule esimesena, tabades mõlema kahuriga. Blücher oli rannapatareile nii lähedal, et iga lask tabas. 150mm kahurid tulistasid laeva silda, 280mm veeliini, Blücheri kiirus langes viiele sõlmele ning laev oli minutitega leekides. Laev jätkas siiski veel teekonda ja kui ta jõudis torpeedopatarei laskeulatusse tabas Blücherit kaks torpeedot, üks neist tabas masinaruumi, teine torpeedoruumi, mille tulemusena toimus võimas plahvatus ja laev uppus. Järgnevas tulistamises tabasid Norra rannapatareid mitu korda nii Lutzovi kui ka Brummeri, viimast tugevalt, et laev uppus hiljem ning sakslased olid sunnitud maabuma 30 kilomeetri kaugusel Oslost. Saartel asuvad fordid alistusid alles järgneval päeval, peale Oslo langemist.

Horteni peale saadetud sakslastele hakkas vastu miiniveeskja-kahuripaat Olav Trygvason ja miinitraaler Rauma, mis suutsid uputada torpeedopaadi Albatrossi ja traaleri R17 ning vigastasid kergeristlejat Emden, kes oli hiljem sakslasi toetama saabunud. Saksa väed jällegi suutsid põhja lasta miinitraaleri Rauma. Horteni komandant alistus peale seda kui sakslased ähvardasid ümbrust pommitama hakata.

Viimane koht, mida sakslased Oslo all ründama pidid oli Fornebu lennuväli, mis asetses väiksesel poolsaarel linnast läänes. Lennuväljal oli ka Norra ainuke hävitajate lennugrupp. Lennuväli oli kaitstud rühma sõdurite poolt seitsme kuulipildujaga, kolm neist oli hästi sisse kaevatud lennuvälja lõunaservas.

Saksa rünnak pidi algama kell 8.00 hommikul langevarjurite kompanii rünnakuga õhust, kuid halbade ilmastikuolude tõttu maabusid langevarjurid Taanis. Seitse Norra Gladiator hävitajat olid juba kell 7.00 hommikul õhku tõusnud ning need kohtusid suure Saksa lennuväe grupeeringuga Oslost lõunas. Tänu täielikule üllatusmomendile suutsid Norra lennukid alla lasta kolm He-111 ja kaks Me-110 lennukit, ise kaotades ühe Gladiatori. Et Norra lennukitel sai laskemoon otsa, pöördusid nad tagasi Fornebu lennuväljale ja jäid seal kuue Me-110 hävitaja rünnaku alla, kes olid tulnud toetama langevarjurite rünnakut. Vähemalt kaks Norra Gladiatorit purustati maapinnal ja õhurünnakute alla jäänud lennuvälja kaitsjad jätsid maha neli kuulipildujat. Kuid sissekaevatud positsioonidel olevad norralased jäid paigale ja kui esimesed Saksa transpordilennukid üritasid maanduda (arvati, et lennuväli on juba Saksa langevarjurite valduses), avasid norralased lennukite pihta tule, sundides viimaseid maandumise katkestama. Kuid Me-110 hävitajate grupi liider, leitnant Hansen, kelle lennukil hakkas kütus otsa lõppema, otsustas oma lennuki maandada, arvates, et tema lennuki taga olevatest kuulipildujatest on maavägedel kasu ning kütust tagasilennuks niikuinii polnud piisavalt. Hansenil õnnestus lennuk vigastusteta maha tuua ning ta avastas, et norralaste kuulipildujate tuli ei ulatu lennuvälja põhjapoolsesse osasse. Hansenile järgnesid peagi ülejäänud tema lennusalga lennukid ning nende järel transpordilennukid Saksa jalaväeüksustega. Umbes kell 9.15 hommikul taganesid Norra rühma jäänused lennuväljalt. Sama päeva pärastlõunaks olid sakslased lennukitega kohale toonud kaks täies koosseisus jalaväepataljoni, kaks langevarjurite kompaniid ja pioneerikompanii.

Oslos olid relvis ainult Vahirügemendi kolm kompaniid, kokku 426 meest, ja nelja treeningkeskuse staabid: sõjakool ja väljaõppekeskused ratsaväele, suurtükiväele ning pioneeridele, kokku umbes 430 meest. Vahirügemendi nõrgim kompanii (68 meest) saadeti Blücheri uppumisel pääsenuid sakslasi. Teine Vahirügemendi kompanii pidi koos ühe teise Norra väeüksuse ning ühe õhutõrjekahuri toel sooritama vasturünnaku Fornebu lennuvälja vastu, kuid kompanii kulutas Oslos liiga palju aega transpordivahendite otsimisele, et rünnak lõpuks katkestati.

Kell 8.00 hommikul oli Norra sõjaväe peakorter juba otsustanud Oslost evakueeruda ning kolida ümber tallu Eidsvoldi lähedal. Oslo kuulutati "vabaks linnaks", et säästa linna pommitamisest. Kell 14.30 9. aprillil alistus Oslo komandant Saksa vägedele. Tänu norralaste tõhusale kaitsele Oskarsborgis, õnnestus kuningas Haakon, Norra valitsus ja maa kullareserv üle viia Oslost Hamarisse.

[redigeeri] Kristiansand.

Kristiansandi vastu saatsid sakslased invasioonilaevastiku grupi 4, ülemaks Friedrich Rieve, kaasas 214. jalaväediviisist 310. rügemendist 1000 jalaväelast. Kristiansandis oli üks viiest peamisest Norra merekindlusest. Asus see Odderoy saarel ja koosnes 210mm patareist, 150mm patareist ning haubitsapatareist. Rünnaku hetkel olid Kristiansandi sadamas Norra hävitajad Gyller ja Odin ning allveelaevad B2 ja B5.

Norra patareid lõid kaks esimest sakslaste katset maabuda ja linn vallutada tagasi, vigastades selle käigus Saksa kergeristlejat Karlsruhet ning uputades ühe Saksa kaubalaeva. Kolmas rünnak õnnestus, Gyller ja Odin vallutati ning B2 ja B5 uputati.

[redigeeri] Egersund.

Erersundi vastu sõitis grupp 6 invasioonilaevastikust, pardal väike üksus 69. jalaväediviisist, eesmärgiga vallutada telekommunikatsioonikaabli jaam Euroopaga. Norralaste opositsioon puudus, maabumine toimus plaanipäraselt.

[redigeeri] Stavanger.

Stavangeri vastu oli planeeritud visata Sola lennuväljale langevarjurite kompanii. Kui langevarjurid on lennuvälja vallutanud, pidid 250 transpordilennukiga saabuma 5000 Saksa sõjaväelast 69. jalaväediviisist. Varustus pidi saabuma mööda merd. Norra mereväel oli Stavangeris hävitaja Aegir ja Haugesundis hävitaja Draug. Langevarjurid vallutasid Sola lennuvälja kiirelt ja maabumisoperatsioon kulges plaanipäraselt. Kahte kuulipildujaposistsiooni, lennuvälja ainuke kaitse, ründasid kõigepealt kuus Me-110 hävitajat ja siis 120 meest langevarjukompaniist vallutasid need. Enamus üheksast Caproni Ca310 luurelennukist mis asusid lennuväljal õnnestus enne rünnaku algust õhku tõusta ja minema lennata. Stavangeri lähedal uputas hävitaja Aegir Saksa varustuslaeva Rota. Aegirit tabas hiljem pomm masinaruumi ning laev jäeti meeskonna poolt maha, meeskond kaotas 10 meest õhurünnakute tulemusena.

[redigeeri] Bergen.

Bergeni vastu saadeti invasioonilaevastiku grupp 3, pardal 900 jalaväelast 69. jalaväediviisist. Läänes linnast seisis üks Norra viiest suurest merekindlusest, koosnes 3 x 210mm kahurist, 3 x 240mm haubitsast ja maal baseeruvast torpeedoaparaadist. Kaugemal asetses veel 3 X 210mm kahurit. Peale kindluste oli Bergeni ümbruses veel Norra mereväel hävitaja Garm, miiniveeskja Tyr, torpeedopaat Storm ja hulk patrulllaevu.

Vaatamata tugevale rannakaitsesuurtükkide tulele õnnestus Saksa vägedel maale tungida. Köningsbergi tabas 2 210mm mürsku ja jäeti maha, Bremse sai tugeval vigastada. Maabunud Saksa väed saavutasid lõpuks Norra fortide alistumise, kuid kaotati 57 meest surnutena ning 3 lennukit. Peaaegu kõik suuremad Norra mereväe alused pääsesid siiski minema ja miiniveeskja Tyr lasi Bergeni lähedal merre 23 miini.

[redigeeri] Trondheim.

Trondheimi alla seilas grupp 2 Saksa invasioonilaevastikust, kaasas 1700 meest 3. mägidiviisi 138. mägirügemendist. Viimane suurtest Norra merekindlustest seisis Trondheimi sissesõidul. Agdenesi neemel oli patarei 2 x 210mm kahuriga, 3 x 150mm kahuriga ja 2 x 65mm kahuriga.

Teine patarei asus ka seal läheduses, koosnes 2 x 210mm, 2 x 150mm, ja 3 x 65mm kahurist. Sakslaste rünnaku ajal rajati blokeeringupositsioon teise patarei ette, 9 kolmjalgadele pandud Colt-Browning kuulipildujat 35 mehega pidasid vastu viis 500 mehelise Saksa väeüksuse rünnakut. Peale nende fortide oli Norra mereväel veel Trondheimi fjordis mõned väiksemad merealused, nende hulgas ka miiniveeskja Froya.

Vaatamata 8. aprillil saadud vigastustele asus raskeristleja Hipper Norra rannakaitsepatareidega tulevahetusse ja neli saksa hävitajad sõitsid patareidest täiskiirusega mööda sadamasse. Et Hipperi mürsk purustas helgiheitjate elektrikaabli ja Norra rannakaitsesuurtükid olid vanad ning aeglase laskekiirusega, 3 kogupauku iga 2 minuti kohta, sai ainult üks hävitaja kergelt vigastada. Vaatamata sellele et mereväe fordid panid vastu 11 tundi, langes Trondheim ise kiirelt. Norralaste kaotused olid 1 mees surnuna ja 2 haavatuna, sakslased kaotasid 22 meest langenutena.

[redigeeri] Narvik.

Narvikit sõitis hõivama invasioonilaevastiku grupp 1, pardal 2000 meest 3. mägidiviisi 139. rügemendist. Vaatamata sellele, et Narvikis ei olnud püsivaid Norra rannakaitsekindlustusi, asusid seal rannakaitseristlejad Eidsvold ja Norge ning allveelaev B1.

Eidsvold ja Norge mõlemad uputati torpeedorünnakutega Saksa hävitajate poolt, peale sakslaste nõuet alla anda. 276 Norra meremeest hukkus. Narvik ise langes peaaegu vastupanuta, sest kohale jõudnud Saksa väed ületasid garnisoni mitmekordselt ja garnisoni komandant oli Quislingu pooldaja.

[redigeeri] Sündmuste areng peale sakslaste invasiooni algust

8. aprill: Briti hävitaja Glowworm, kes jäi oma üksusest maha üle parda kukkunud meest otsima, kohtab Saksa laevadega, kes on teel Trondheimi poole. Glowworm, vaatama rasketele vigastustele, rammis raskeristlejat Hipper. Hipper saab augu keresse ning neelab 500 tonni vett, kuid jätkab operatsiooni, Glowworm upub.

Vaba Poola allveelaev Orzel uputab Saksa transpordilaeva Rio de Janeiro. Norra kalalaevad päästavad üle saja Saksa sõduri, kes Kristiansandis räägivad, et nad olid teel Norrasse päästma teda liitlaste käest. See info antakse edasi Oslosse, kuid peastaap sakslaste juttu ei usu.

9. aprill: Briti mereväe üksused kes otsisid Saksa merejõude, satuvad tugeva õhurünnaku alla. Hävitaja Ghurka uputatakse, lahingulaev Rodney saab pommitabamuse, ristlejad Glasgow ja Southampton saavad kergmaid vigastusi. Briti lahinguristleja Renown leiab ja asub lahingusse Saksa lahinguristlejate Scharnhorsti ja Gneisenauga. Umbes 12 kilomeetri kauguselt tabab Renown esimesena Gneisenaud ja purustab laeva tulejuhtimissüsteemi. Saksa lahinguristlejad püüavad seepeale lahingust väljuda. Gneisenau saab veel kaks tabamust Renownilt, Scharnhorst tabab omakorda Renowni kaks korda, kuid kiiremad Saksa lahinguristlejad kaovad inglaste silmist.

Briti allveelaev Truant uputab Saksa ristleja Karlsruhe, mis on tagasiteel Saksamaale.

10. aprill: "Esimene Narviki lahing". Viis Inglise hävitajat kapten Warburton-Lee juhtimisel sisenevad Narviki sadamasse ja ründavad viite Saksa hävitajat, mis parajasti seal. Esimene kolme Inglise laeva rünnak õnnestub, nad uputavad torpeedodega kaks Saksa hävitajat, tappes selle käigus sakslaste laevagrupi komandöri kommodoor Bonte, ning suudetakse ülejäänud kolm Saksa hävitajat vaikima sundida. Briti hävitajad suundusid siis Saksa kaubalaevade kallale, uputades kuus neist. Seepeale sõitsid sadamasse kaks ülejäänud Briti hävitajat, kes enne olid väljas katet teinud, ja uputasid veel kaks Saksa kaubalaeva. Natukese aja pärast aga lähenesid teised viis Saksa hävitajat Narviki sadamale. Järgnevas lahingus uputati kaks Inglise hävitajat, kaks said raskeid vigastusi. Taganevatel Briti laevadel õnnestus sakslaste haardest pääseda ning avamerel kohtasid nad veel Saksa laskemoonalaeva Raunfelsi, mis ka uputati. Saksa hävitajad Narvikis pidid juba ammu sealt lahkunud olema, kuid tanker hävitajate kütusega peeti kinni Norra patrulllaeva poolt ja meeskond, et vältida laeva langemist norrakate kätte, uputas selle.

Briti sööstpommitajad uputavad Saksa ristleja Königsbergi, mis oli ikka veel Bergenis.

11. aprill: Kindral Laake, Norra vägede ülemjuhataja, astub tagasi, tema asemele määratakse kindral Ruge.

13. aprill: "Teine Narviki lahing" 9 Briti hävitajat, toetatud Warspite ja lennukikandja Furiouse poolt, sisenevad Narvikisse ja uputavad seal järelejäänud kaheksa Saksa hävitajat. Warspitelt startinud Swordfish luurelennuk uputab veel peale selle ühe Saksa allveelaeva.

14. aprill: Warspitet eskortivad Briti hävitajad uputavad Saksa allveelaeva U-49 Harstadi lähedal.

Norra 1. diviis taganeb Rootsi ja interneeritakse seal.
Briti 24. brigaad alustab maabumist Harstadis ja Namsosesse.

15. aprill: Enamus Briti 24. brigaadist maabub Harstadis. Samaks päevaks on ka lõpetatud Saksa 196. diviisi toomine Oslosse ja 181. diviisi Trondheimi, viimane transporditi kohale õhu kaudu.

Norra 3. diviis alistub Lõuna-Norras sakslastele.

16. aprill: Briti 146. brigaad maabub Namsoses ja alustab liikumist Trondheimi poole.

17. aprill: Briti ristleja Suffolk pommitab Sola lennuvälja oma 8 tolliste suurtükkidega. Laev saab aga tugevalt kannatada Saksa õhurünnakute all ja vaevalt jõuab baasi.

18. aprill: Briti 148. brigaad maabub Andalsnes. Sakslastega saavutatakse kontakt 22. aprillil Lillehammerist põhjas. Kaks pataljoni Prantsuse 1. Chasseurs Alpins diviisist maabuvad Namsoses.

19. aprill: Prantsuse ristleja Emile Bertin saab sakslaste pommi läbi vigastada ning tõmmatakse operatsioonilt välja. Teda saabub asendama ristleja Montcalm.

21. aprill: Sakslased murravad läbi 148. brigaadi ja norralaste kaitse ning vallutavad Lillehammeri.

23. aprill: Briti 15. brigaad pannakse maale Andalsnesi juures.

RAFi 263. eskadron saabub Lesjaskogi järvele. Eskadron purustatakse kahe päevaga

23. - 24. aprill: Visti lahing, Briti 146. brigaad lüüakse tagasi Namsose poole.

24. aprill: Warspite, üks raskeristleja ja kolm kergeristlejat pommitavad Narviki.
24. - 25. aprill: Kvami lahing. Sakslaste edasiliikumist õnnestub aeglustada kuid mitte peatada.

27. aprill: Saksamaa kuulutab ametlikult Norrale sõja.

28. aprill: Kolm pataljoni Prantsuse 1. Chasseurs Alpins diviisist tulevad Harstadi juures maale.

30. aprill: Algab liitlasvägede evakutsioon Andalsnest, lõpetatakse see 1. mail. Evakutsioon Namsosest toimub 2/3. mai ööl. 4400 meest evakueeriti Andalsnesist ja 5400 Namsosist. Üks põhjuseid, miks evakueeriti oli sakslaste ülekaal õhus, Namsost pommitati tugevalt 20. aprillil ja kui liitlaste evakutsioon lõppes oli linnast järel vaid kirikumüürid. Andalsnest, kitsas sadam kahe kõrge mäe vahel, loeti õhurünnakute ajal surmalõksuks. Teine peamine põhjus oli Saksa diviiside tugevus võrreldes liitlaste omadega. Alguses oli inglastel vaid käsitulirelvad, sest laev, millel olid Briti 148. brigaadi raskerelvad, lasti põhja. Oma esimeses lahingus ei olnud neil vastas mitte ainult 150mm haubitsad vaid ka kolm tanki. Prantslastel näiteks, kes maabusid Namsoses, puudusid suuskadele klambrid ja neil ei olnud ka transpordi muulasid, niiet nende operatiivsed võimalused olid väga piiratud. Briti 148. brigaad kaotas Gudbrundsdali suunal 700 meest tuhandest, enne kui vahetati välja 15. brigaadiga.

Norra 4. diviis alistub, millega lõppevad lahingud Lõuna-Norras.

3. mai: Prantsuse "superhävitaja" Bison ja Briti hävitaja Afridi uputatakse Saksa õhurünnakute tagajärjel.

Norra 2. ja 5. diviis alistuvad, võitlused Kesk-Norras lõppevad.

5. mai: Prantsuse Võõrleegioni 13. Demi brigaad (2 pataljoni) ja Poola Karpaatia brigaad (4 pataljoni) maabuvad Harstadis.

10. mai: Britid hakkavad viima oma 24. brigaadi mööda merd Bodosse, umbes 250 kilomeetrit Narvikist lõunas. Vaatamata sellele, et selle tulemusena liitlaste jõud Narviki/Harstadi ümbruses vähenesid, tekkis võimalus peatada maad mööda Narvikisse appi liikuvad Saksa väeüksused.

14. mai: Laev mis transportis raskerelvastust 24. brigaadile Bodos, pommitatakse Saksa lennukite poolt põhja. Laevaga uppus ka ainukesed kolm tanki, mis inglased saatsid Norrasse.

15. mai: Saksa langevarjurite pataljon hüppab alla Narviki läheduses, et täiendada sealseid vägesid. Mõned päevad hiljem tuleb samamoodi kohale ka 3. mägidiviisi 137. rügement. Ainuke piirkonna lennuväli Bardufoses on liitlaste valduses.

17. mai: Briti ristleja Effingham, transportides mehi ja varustust Bodosse, sõidab karile.

24. mai: Liitlasvägede peakorter otsustab lõpetada norralaste toetamise. Norralastele sellest veel ei teavitata.

26. mai: Briti õhutõrjeristleja Curlew uputatakse Saksa õhurünnakute tagajärel Harstadi lähedal.

27. Liitlased ründavad Narvikit kahest suunast. Öösel maabusid Prantsuse võõrleegionärid ja Norra üksused Oyjordi linnakese lähedal ning Poola mägibrigaad ründas Ankenesi poolt. Linn vallutati ägeda võitluse tagajärjel kella 17.00 õhtuks.

1. juuni: Liitlased teavitavad norralasi plaanist Norra maha jätta.

4. juuni: Liitlaste maavägede evakutsioon algab, 4 päevaga evakueeritakse 24500 meest.

7. juuni: Kuningas Haakon ja Norra valitsus lahkub Briti ristleja Devonshirega Inglismaale.

8: juuni Briti lennukikandja Glorious koos kahe oma eskortiva hävitajaga uputatakse Saksa lahinguristlejate Scharnhorst ja Gneisenau poolt. Üks hävitajate poolt saadetud torpeedo tabab Scharnhorsti, tappes 48 meest ja põhjustades päris suuri vigastusi. Inglased kaotasid 1515 meest.

Norra 6. diviis alistub Narviki lähedal.

10. juuni: Aktiivne sõjategevus Norras lõpeb. Norra väed kaotasid 1335 meest surnutena .Sakslased 5636 meest. Britid kaotasid 1869 meest maavägedest, prantslased ja poolakad umbes 530 meest. Liitlaseid kokku langes 6100 meest. Sõjategevuses hukkus ka alla 300 Norra tsiviilisiku.

See also ebooksgratis.com: no banners, no cookies, totally FREE.