Moskva tsaaririik
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
|
|||||
 |
|||||
| Keel | vene keel | ||||
| Pealinn | Moskva | ||||
| Riigipea | tsaar | ||||
| Pindala | umbes 2 800 000 km² 1533 | ||||
| Rahvaarv | ? | ||||
| Iseseisvus | 1547 | ||||
| Rahaühik | rubla | ||||
Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Vene riiki alates Ivan IV kroonimisest tsaariks 1547 kuni Peeter I kroonimiseni keisriks 1721.
[redigeeri] Ajalugu
1480 vabanes Moskva Suurvürstiriik mongoli-tatari ikkest. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid, koostati feodaalõiguste koodeksid (1497. ja 1550. aasta sudebnik). Ivan IV Julm surus opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja väljapääsu Läänemerele ei saavutanud.
15. sajandil hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, kui allutati komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid. 1552 liidendati Kaasani ja 1556 Astrahani khaaniriik ning ühtlasi neile allunud rahvaste (marid, mordvalased, tšuvašid, osaliselt baškiirid, tatarlased ja udmurdid) asuala. 16. sajandil ühendati ka Siberi khaaniriigi põhiosa ja 17. sajandil peaaegu kogu Siber. 16. sajandil tunnustasid Moskva ülemvõimu ka kabardiinid ja tšerkessid. Riigi laienemisega kaasnes vene kolonisatsioon Volgamaale ja Siberisse.
1598 lõppes Rjurikovitšite dünastia. 17. sajandi algul algas Poola-Rootsi interventsioon, millega kaasnes 1606–1607 Ivan Bolotnikovi juhitud ülestõus. 27. septembrist 1610 4. novembrini 1612 kuulus Moskva Rzeczpospolitale. 1613 valiti võimule Romanovite dünastia. Sajandi keskel hakkas kujunema absolutism. Maakogu seadustikuga 1649 vormistati lõplikult pärisorjus. Majanduse arenedes tekkisid 17. sajandil manufaktuurid. Maksukoorma suurenemine ja feodaalne rõhumine põhjustasid linlaste ja talupoegade mässe (1648 ja 1662 Moskvas, 1650 Pihkvas ja Novgorodis, 1670–1671 Stepan Razini juhitud ülestõus).
1653 tegi Maakogu ja 1654 Perejaslavi Raada otsuse Ukraina Moskva Tsaaririigiga ühendamise kohta. Pärast Poola-Vene sõda (1654–1667) tunnustas Poola Vasakkalda-Ukraina kaotust ning loovutas Moskvale ka Smolenski ja Severskimaa (Andrussovo vaherahu 1667, Igavene rahu 1686). 1656–1658 sõdis Moskva Rootsiga väljapääsu pärast Läänemerele, kuid ei saavutanud eesmärki (Kärde rahu 1661). Peeter I korraldas põhjalikult ümber riigi halduse ja struktuuri: 1708 moodustati kubermangud, 1715 loodi prikaaside asemele kolleegiumid, 1711 asutati Senat, 1721 Sinod ja nimetati Moskva tsaaririik ümber Venemaa Keisririigiks.
[redigeeri] Tsaarid
- Ivan IV Julm (1547–1584)
- Semjon Bekbulatovitš (1574–1576) - valetsaar, pandud troonile Ivan IV poolt
- Fjodor I (1584–1598) - viimane Rjurikovitš
- Boriss Godunov (1598–1605)
- Fjodor II (1605)
- Vale-Dmitri I (1605–1606)
- Vassili IV (1606–1610)
- Władysław IV Waza (1610–1613)
- Mihhail I (1613–1645) - esimene Romanov
- Aleksei I (1645–1676)
- Fjodor III (1676–1682)
- Ivan V (1682–1696) - koos Peeter I-ga
- Peeter I (1682–1721) - kuni 1696 koos Ivan V-ga
