Logos
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib vanakreeka terminist; Tallinna kirjastuse kohta vaata artiklit Logos (Tallinna kirjastus); Moskva kirjastuse kohta vaata artiklit Logos (Moskva kirjastus) |
Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.
Logos võib tähendada sõna, lauset, väidet, argumenti, arutlust, kõnet, juttu, väljendust, mõistet, määratlust, selgitust või põhjust, seadust või reeglit, loendatud arvu või määra või mõõtu, suhet ehk relatsiooni, aru või mõtlemist, mõistust jms. Juba vanakreeka filosoofias võis sõna logos omandada neist paljudest tähendustest erinevaid või siis mitmeid samaaegselt. Filosoofilistes tekstides jäetakse see tihti tõlkimata.
Logos tõlgitakse paljudes kontekstides ladina keelde sõnaga "ratio". Seetõttu on saanud sõna logos üheks tuntumaks tähenduseks filosoofias just 'mõistus'. Näiteks Aristotelese inimesemääratlus kõlab "zōon logon echon" (' logos't omav loom'), mida tõlgiti ladina keelde animal rationale ('mõistuslik olend'). Lisaks 'mõistusele' on tihedamini ette tulevad tähendused: 'mõiste', 'määratlus', 'väide', 'argument'.
[redigeeri] Loogika
Aristotelese loogikas on logos liigile omase eidose määratlus (definitsioon) soo (traditsioonilises loogikas soomõiste) ja liigierisuse kaudu.
Näiteks inimese logos on 'mõistusega elukas', kus elukas või loomne olend on sugu ja 'mõistusega' on liigierisus, st eristab inimest muudest loomse olendi sukku kuuluvatest liikidest, kel mõistus puudub -- nagu hobune, koer, ahv jne.
Sõna logos tõlkevasteks selles kontekstis võiks sobida näiteks "määratlus" või "mõiste".
