Haljala vald

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Haljala vald

Haljala valla lipp

Haljala valla vapp

Pindala: 183,02 km²
Elanikke: 2858 (seisuga 2000)
Keskus: Haljala

Haljala vald on vald Lääne-Virumaal.

Haljala vald piirneb idas Viru-Nigula ja Sõmeru, põhjas Vihula, läänes ja lõunas Rakvere ning Kadrina vallaga.

[redigeeri] Asustus

[redigeeri] Külad

Aaspere - Aasu - Aaviku - Auküla - Essu - Idavere - Kandle - Kavastu - Kisuvere - Kõldu - Kärmu - Lihulõpe - Liiguste - Pehka - Põdruse - Sauste - Tatruse - Vanamõisa - Varangu - Võle

[redigeeri] Loodus

Maastikuliselt jääb Haljala vald Kirde-Eesti lavamaa põhjapiirile. Põhjast lõunasse kulgeb läbi Haljala valla Selja jõe org.

Valdavad on leetjad liivmullad ja moreensed liivsavimullad, paasi kattev mullakiht võib olla küllalt õhuke. Maavaradest on olemas kohaliku tähtsusega liiva- ja kruusavarud. Kaitse alla on võetud Kisuvere allikas, Aaspere, Essu, Kandle ja Kavastu park, Vanamõisa männik ja park ning Võle rändrahn.

[redigeeri] Ajalugu

Haljala valla territooriumilt on pärit mitmeid keskmise ja noorema kiviaja muistisi. Muinasaja lõpul kuulus piirkond Rebala (Repel) muinaskihelkonda, mis hõlmas kogu Loode-Virumaa. Muinasaja lõpusajanditest pärineb ka praegusest Haljala alevikust u 8 km kaugusel asuv Varangu Veskikantsi nimeline linnus. Pärast Virumaa vallutamist taanlaste poolt 13. sajandi algul jagunes Rebala kaheks kihelkonnaks - Haljalaks ja Kadrinaks. Taani hindamisraamat (1241) mainib juba Haljala (Halelæ) kihelkonda ning selle 35 küla, millest suurim oli Selja 45 adramaaga.

Haljala asus tollal oluliste Tallinnast itta ning Toolsest läbi Rakvere lõunasse viivate teede ristumiskohas ning oli ka teatud määral sõjaline tugipunkt kui Rakvere ordulinnuse eelpost. Sellest annab tunnistust 15.-16. sajandil ehitatud kiriku kaitse-ehituslik iseloom. 15. sajandil eraldus Haljalast omaette kihelkonnaks Rakvere, naaberkihelkonnad olid veel Kuusalu, Kadrina ja Viru-Nigula. Tollases Haljala kihelkonnas asusid olulised sadamad Toolse ja Vergi, küllalt tihedad olid sidemed Soomega. Nn sõbrakaubandus kestis veel Teise maailmasõjani.

19. sajandil tekkis seoses pärisorjuse kaotamisega Haljala kihelkonna 18 mõisa baasil 18 valda kui talurahva omavalitsusüksust. 1893 ühendati need kolmeks suuremaks - Aaspere, Vihula ja Varangu (Maria). 1917. aastal moodustati Haljala vald, mis likvideeriti 1950. Praeguse Haljala valla (alates 1992) territoorium kattub nõukogudeaegse Haljala külanõukogu omaga.

[redigeeri] Kultuur

Haljala vallas on sündinud astronoom Georg Thomas Sabler (1810-1865), arheoloog Herbert Voldemar Johanson (1884 -1964) ja lastekirjanik Alide Dahlberg (1891-1981); pikki aastaid elas siin kirjanik Osvald Tooming (1914-1992).

Gooti stiilis Haljala Mauritiuse kirikus asub mitu kunstimälestist, sh Johann Valentin Rabe valmistatud barokkstiilis kantsel (1730) ning 17. sajandi õlimaal "Püha õhtusöömaaeg".

[redigeeri] Välislingid

Haljala valla koduleht

Lääne-Viru maakonna omavalitsused
Haljala vald - Kadrina vald - Kunda linn - Laekvere vald - Rakke vald - Rakvere linn - Rakvere vald - Rägavere vald - Sõmeru vald - Tamsalu vald - Tapa vald - Vihula vald - Vinni vald - Viru-Nigula vald - Väike-Maarja vald