Rakvere ordulinnus

Allikas: Vikipeedia

Rakvere ordulinnus asub Lääne - Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid.

Hilisema kivist linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puit palissaadi. Siis rajati ka esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas.

14. sajandi algul ehitasid taanlased uue kivist ringmüüri paksusega kuni 2 meetrit. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. Läänemüüri kõrgus oli kuni 7 meetrit ja selle peal oli ulgtaldadele toetuv kaitsekäik. Kaitsemüüri on hiljem veel kolm korda kõrgemaks ehitatud. Ringmüür järgis pinnamoodi ja kujutas endast ebekorrapärast nelinurka.

Pärast Jüriöö ülestõusu läks Rakvere linnus ordu valdusesse. Siis alustati linnuse laiendamist ja pealinnuse välja ehitamist. Uus kaitsemüür nihutati 15,6 meetrit põhja poole ja hõlmas nüüd ka kõrgendiku jalami. Koos välismüüriga ehitati ka süvendatud keldritega hoonetiib. Sellest ida pool, põhjamüüris oli värav parham-müüriga põhjaküljel. Seda tiiba on aga hiljem korruse võrra kõrgemaks ehitatud ja koos sellega ka uus väravate kompleks. Samal aja lammutati osaliselt esimese ringmüüri põhjaosa ja selle läänepoolne osa kasutati ära massiivse torni põhjaseina alusena. Ristküliku kujulise põhjaplaaniga läänetorni ehitamisel kasutati aga juba ainult murtud paasi. Torni lõunaseina kohale ehitati uus ida- läänesuunaline müür. Sellega eraldati põhjaossa kujunevat pealinnusesse pääs. Pealinnuse lõunaosas olid ahjudega köetavad puithooned. Linnuse siseõu sai siis ka tänaseni säilinud mõõtmed.

Linnuse põhjaosa kujundati konvendihooneks. Enamvähem pidev ehitamine jätkus kuni 16. sajandi alguseni. Lõunatiiva ehitamisga üheaegselt ühtlustati ka teiste müüride kõrgused ja ehitati ka kaks flankeeruvat nurgatorni ning idavärava kompleks. Selleks ajaks kujutas Rakvere ordulinnus endast võimsat, juba suuresti ka tulirelvade jaoks kohandatud kaitserajatiste kompleksi. Nejakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvdele määratud laskeavadega. Linnuse üks torn, mis asub edelas ehitati rondeel ehk ümargune suurtükitorn ja nüüd sai linnus omale ka konventaalse ehitise kuju, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik, mis oli esimese korrusel võlvitud. Linnusesse sissepääs oli suur väravaehitis, kus linnuse kaks idaväravat, millest üks oli varustatud tõstesillaga ja niinimetatud hundiauguga ning sisemine langevõrega. Väravaehitusega külgnes massiivne poolümar rondeel, kus põhjaküljel oli kamin koos hüpokaustahjuga vahiruum.

Liivi sõjas Rakvere vallutanud venelased lisasid linnuse põhja-, ida- ja lõunanõlvadele kivist, tammepakkudest ja palkidest eeskaitsevööndi, mis haaras oma alla 4,5 hektari suuruse maa-ala. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail, kes ehitasid põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni.

Aastatel 1602-1605 kuulus linnus poolakatele, kes selle Poola-Rootsi sõjas taganemisel õhku lasid ja linnus hävis.

Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud.

Rakvere ordulinnuses asub muuseum.