Claude Monet
Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada Édouard Manet'ga, kes oli samuti selle ajajärgu maalikunstnik.
Claude Monet [klood mon'ee]; ka Oscar-Claude Monet ja Claude Oscar Monet (14. november 1840 – 5. detsember 1926) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja. Impressionismi vool sai nime tema maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi.
Monet'lt pärineb umbes 2500 maali.
Sisukord |
[redigeeri] Elukäik
[redigeeri] Lapsepõlv ja noorus
Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja Louise-Justine Monet' perre. Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks. Kuue-aastaseks saanud, kolis Monet oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks.
Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. Varsti hakkas ta aga huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks.
Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega.
Aastatel 1861–1862 oli Monet sõjaväeteenistuses Alžeerias. Alžeerias pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti.
1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse.
[redigeeri] Le Havre'i aastad
Peale ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele.
Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata.
Le Havre's maalis ta ka ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre sadama kohal kumavast tõusvast päikesest, mille ta nimetas "Impressioon. Tõusev päike", mis tõi tõelise pöörde kunstajaloos. Alguse sai uus kunstivool - impressionism, mis muutis inimeste arusaamu kunsti kujutamise võimalustest
[redigeeri] Camille Doncieux
1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieuxiga, keda ta kasutas oma modellina ning kui nad koos elama hakkasid, tekitas see palju pahameelt ja Adolphe Monet loobus oma poja rahalisest toetamisest. Monet suutis maha müüa vaid üksikuid maale, isegi impressionismile aluse pannud maal "Impressioon. Tõusev päike" ei olnud menukas. Perekond võitles pidevalt vaesusega, mis viis Monet isegi nii kaugele, et ta üritas 1868. aastal enesetappu sooritada hüpates Seine'i jõkke.
Aastal 1866 valminud "Camille (The Woman in a Green Dress)" ("La Femme à la Robe Verte") oli üks paljudest maalidest, mis kujutasid tema tulevast abikaasat Camille'i. Aastal 1867 sündis neil esimene poeg, kes sai nimeks Jean ning 1870. aastal nad abiellusid. Nende teine poeg Michael sündis 1878. aastal. Aastal 1875. jäi Camille haigeks ning 1879. aastal suri ta tuberkuloosi. Peale seda vajus Monet masendusse ning ei suutnud veidi aega enam maalida.
Aasta hiljem Monet armus oma sõbra naisesse Alice Hoschedé'sse, hakkas uuesti maalima ning tema maale saatis suur menu.
[redigeeri] Viimased eluaastad
Oma elu lõpuni üritas Monet järjest paremini jäädvustada meeleolu, eriti valgusefekte ning värve.
Tema elu viimasteks teosteks jäid peale naise surma 1911. aastal maalitud vesiroosimaalide sari.
Oma eluajal jõudis Monet maalida umbes 2500 maali, vanemaks saades muutusid tema maalid järjest huvitavamaks, sest ta hakkas rohkem eksperimenteerima vee- ja valgusefektidega.
Ta armastas maalida valguse peegeldamist vee pealt, tihtipeale maalides sama objekti mitmeid kordi erinevatel kellaaegadel, et saavutada erinevaid valgusefekte.
1926. aasta detsembris suri Monet 86-aastasena kopsuvähki, jäädes ajalukku impressionismi algatajana, mitmete erakordsete maalide autorina ja ka 20. sajandi kunsti teerajajana.
[redigeeri] Tuntuimad teosed
Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon. Tõusev päike" 1872. aastal, "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal.
[redigeeri] Välislingid
- Biograafia ja looming (inglise ja prantsuse keeles)
