Ateism
Allikas: Vikipeedia
 |
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust. |
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
| See artikkel vajab toimetamist. |
Ateism (kreeka keelest > a-theos) on maailmavaade , mis välistab jumala(te), kui keskse(te) infoallika(te) olemasolu ning kui selliste olemasoluga kaasnevaid nähtusi - nagu imed, loomine, teispoolsus, üleloomulikus.
Ateist ütleks ise, et ateism on loogikale ja teaduslikele tõenditele tugineva arutluse tulem - kuna jumala olemaolu pole võimalik tõestada, ei ole põhjust tema olemasollu uskuda. Loodusseaduste kogum suudab adekvaatselt seletada kõiki looduses toimuvate protsesside põhjusi ning tagajärgi. Puudub vajadus jumala järgi.
Inglise Cambridge ülikooli bioloogiaprofessor Richard Dawkins on öelnud, et kuigi teooriad Suurest Paugust ning Universumi reguleerivatest loodusteadustest võib tunduda inimmõistusele liialt keeruka ning ei midagi seletavana, siis ideed ajatust, kõiketeadvast loojast on omakorda veel määramatult keerulisemad ning raskestimõistetavad.
Ateismi seostatakse sageli humanismi, materjalismi ning naturalismiga - aga, kuna ateist ei ole kohustatud religioonilise kuuluvuse tõttu teatud nähtusi kõrvale heitma, siis pole ateisti maailmapilt muutumatult kinnistunud.
Ateismi on mitmeti püütud defineerida. Paljud ateistid väidavad, et ateism ei ole ususüsteem, kuna sellel puudub keskne organ, mis seda normaliseeriks. Ateismi läbivaks mõtteks on siiski, et ateism eitab jumala(te) olemasolu.
Mõned ateistid ise defineerivad ateismi järgnevalt:
Ateist on keegi, kes usub ja/või teab, et jumalat ei ole olemas.
Ateistil puudub usk jumalasse.
Ateist ei praktiseeri usku jumala konseptsiooni.
Ateist on keegi, kes on vabamõtleja, vaba jumalast ja sellega seotud ideedest.
Ateisti mõttemaailma mõistvamaks tegemiseks kasutatakse sageli järgnevat tsitaati:
I contend we are both atheists, I just believe in one fewer god than you do. When you understand why you dismiss all the other possible gods, you will understand why I dismiss yours.--Stephen F. Roberts
Sisukord |
[redigeeri] Ateismi moraal
Mõned religioosed inimesed arvavad, et ateistid on amoraalsed, kuna neil ei ole põhjuseks hirmu jumala ees, mis sunniks neid langetama vajalikes olukordades moraalselt korrektseid valikuid. Seda väidet aga ei toeta fakt, et ka religioosete inimeste hulgas leidub hulgaliselt vägistajaid, mõrvareid, vargaid ja pedofiile.
[redigeeri] Uurimused
USA Föderaal Vangla Büroo (Federal Bureau of Prison) läbiviidud siseuurimus 1994.a.
USA populatsioonist 75% moodustavad kristlased.
USA vanglate populatsioonilt 75% moodustavad kristlased.
USA populatsioonist 10% moodustavad ateistsid.
USA vangla populatsioonist 0.2% moodustavad ateistid.
Et Jumalat aga ei ole, siis on (vähemalt selles maailmas) kõikvõimsaim olend inimene, kelle võimed ja intellekt on piiramatud ning kõige võimsamad ja kes on kogu Maa ja looduse valitseja. Kosmoloogias eitatakse loomist ning tulevast maailmalõppu ja tunnistatakse pidurdamatu protsessi ideed. Iga inimene on ateismi järgi ainukordne ja surm tähendab tema eksistentsi lõppu, pärast mida enam mitte midagi ei tule. Ateism üritab tugineda eriti loodusteaduslikele faktidele ja meeleelundite andmetele. Maailma loomisel lähtutakse sageli Suure Paugu teooriast, inimese loomisel tihtipeale darvinismist. Jumalat ja hinge ei eksisteeri, kuna neid ei ole teaduslik-materialistlik maailmapilt veel tõestada suutnud. Et usutakse aga kindlalt teaduslik- materialistlikku maailmavaatesse, siis kehtib põhimõte, et mida ei ole tõestatud, seda ei saa uskuda.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Allikas
- Tarmo Kulmar. Üldine usundilugu I, õppesõnastik. Tartu 2000)
