Atīša

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Atīša ehk Atiša (sanskriti Atīśa, Atiśa; 982–1054) on tarkuse sümbol budismis.

Atīšat tuntakse ka sanskritis nimede all Shrijnana ja Chandragarbha.

Sündis Bengalis maakonnas nimega Vikrampur. Atīša vanemad olid õilsast (sanskriti kshetri) aadlisoost ja elasid küla lähedal, mis kandis Vadjzrajogyni nime. Seal seisab tänini 11. sajandil rajatud tempel, mis pühendatud daakiniile kui Dhakeshwarile.

Atīša saabus Tiibetisse 1042. aastal ja on teine prominantne isiksus Tiibeti budismis peale Padmasambhava.

Atīša budismi kontseptsiooniks oli "Teisele kaldale viiv õpetus ehk tarkus" (prajnaparamita) filosoofia. Atīša oli samuti aktiivne tantrismi pooldaja, sest tema tegi Tiibetis populaarseks Kalatsakra tantra kultuse. Asus koheselt ümber reformima kohapeal olevat arusaama budismist, sest Atīša saabumise ajaks oli Tiibetis ainsaks valitsevaks traditsiooniks olnud Nyingma koolkond, kes pööras enam tähelepanu vadžrajaana tudeerimisele ja ei hoolinud eriti n-ö rahvabudismist.

Atīša tõmbas enda reformidega kaasa suured rahva massid, lihtsustades Buddha sõnumit vastukaaluks nyingmale, kes liigselt keskendus tantratele ja metafüüsikale, mis tava-tiibetlase jaoks jäi kaugeks. Atīša ja tema õpilaste poolt rajatud Kadampa ehk Kadam koolkond on eriti askeetlik mungaelu reeglite Vinaya suhtes, keelates munkadele abielu ja nõuab ranget tsölibaati vastandina Nyingma koolkonnale, kus abielu osaliselt munkadele on lubatud, (sõltuvalt perioodidest ja tegevusest). Samuti suhtub kadampa väga negatiivselt ja eitavalt joovastavate jookide ja ainete pruukimisse, vastukaaluks nyingmale kus õllejoomis-meisterlikkuse ja oskusega suhelda naistega läks nii budismi ajalukku kui tekstidesse (on Padmasambhava elulugudes kirjas) koolkonna rajaja guru Padmasambhava ise.

Atīša loodud koolkond eitas ka raha kasutamist munkade poolt. See Atīša poolt kultiveeritud puritaanlus ei pidanud pikalt vastu Tiibeti karmis maastikus ja inimhinges. Koheselt tekkisid kaks uut koolkonda tasakaalustama ja rikastama Tiibeti budismi maastiku lisaks nyingmale ja Kadampale Sakja ja Kagyu. Neile lisandus mõnesaja aasta pärast veel kolmas koolkond Gelug.

14. sajandil rajas kuulus guru Tsongkhapa Gelugi koolkonna, vaimustudes väga Atīša puritaanlikust suhtumisest, õppemeetoditest ja käsitlusest, asetades rõhu filosoofiale ja loogikale.